Tallinna kesklinna uue korteri ostmine on jõukohane vaid keskmisest jõukamale inimesele, kinnitavad maaklerid. Seejuures ostetakse kõige kallimad korterid pangast raha laenamata.
“Paari sõnaga on raske öelda – me ei näe ostja tausta, kuid hinnatase lubab eeldada, et tegu on jõukama keskklassiga,” ise-loomustas ostjaid Tartu mnt 16B asuva vastvalminud elamu müügiga tegelev Kalle Kõllamaa.
Kinnisvaraeksperdi elamispindade maakleri sõnul on ostjaskond lai: on nooremaid peresid, kes soetavad korteri laenu abil, aga ka üle keskea inimesi, kes rahastavad ostu omavahenditest. On ka välismaalasi, kes investeerivad korterisse, et see välja üürida või hiljem kallimalt maha müüa.
USALDUS EHITAJA VASTU. Kõllamaa sõnul hindavad ostjad kesklinna korterite puhul eelkõige asukohta ja sellest tingitud mugavust – töökoht ja kauplused on lähedal. “Paljudele pole see ainuke elukoht. Siit käiakse nädala sees tööl, nädalavahetused veedetakse oma majas,” rääkis Kõllamaa.
Lisaks hindavad ostjad tema hinnangul turvalisust, privaatsust, uut maja ning usaldusväärset ehitajat.
Tartu mnt 16B maja ehitas Merko Ehitus. “Usaldust ehitaja vastu näitab see, et enamik kortereid müüdi juba enne maja valmimist,” põhjendas Kõllamaa. 25 korteriga elamus, ruutmeetri hinnaga 13 500– 17 500 krooni, on müüdud juba 24 korterit. “See on üks vähestest projektidest, mis nii kiiresti müünud on, tavaliselt müüakse kortereid veel vähemalt pool aastat pärast maja valmimist,” rääkis Kõllamaa.
KORTERI SUURUSES POLE EELISTUSI. Kinnisvarafirma Ober-Haus kesklinna büroo juhataja Siiri Maaski sõnul ostavad korteri kesklinna eelkõige need inimesed, kes otsivad endale niiöelda valutut elukohta. “Lihtsalt lähed ja elad,” ütles Maask.
Tema sõnul hindavad kesklinna uute ja renoveeritud korterite ostjad maja elanike sotsiaalse klassi ühtsust, väiksemaid kommunaalkulusid, heakorrastatud ümbrust, korralikke juurdepääsuteid ning haljastust.
“Kortereid ostavad igasugused inimesed, kuid enamasti on tegu ikkagi keskastme juhtide või firmaosanikega, kellel on kindel sissetulek. On ka investoreid, kes oma vaba raha kinnisvarasse paigutavad,” rääkis Maask.
Korterite suuruse osas pole ostajatel kindlaid väljakujunenud eelistusi. “Ostetakse kahe- kuni neljatoalisi kortereid. Viietoalisi küsitakse vähe, siis võetakse pigem juba maja,” selgitas ta.
Kuni viiendiku ostjatest moodustavad Maaski hinnangul lastega perekonnad, kes eelistavad kesklinna just koolide ning lasteaedade läheduse tõttu.
Kõllamaa sõnul oli Tartu mnt 16B projekti puhul üllatavalt palju inimesi, kes ostsid korteri omavahenditest.
“Üldiselt on levinud arusaam, et kallimad korterid ostetakse ikka laenuga,” ütles Kõllamaa. See projekt näitas tema sõnul, et on küllalt palju inimesi, kes saavad osta korteri säästude abil.
Hansapanga laenuarenduse osakonna juhataja Kersti Arro sõnul moodustavad üle miljoni krooni suurused eluasemelaenud vaid kümme protsenti laenuportfellist. “Just üle miljoni krooni maksvaid kortereid ostetakse suures osas ilma laenuta,” rääkis Arro.
Keskmine laenutase jääb Arro sõnul 150 000–180 000 krooni vahele. Tema hinnangul saavad üle miljoni krooni suurust laenu lubada endale vaid juhtivtöötajad ja tippspetsialistid, kelle pere sissetulek kokku on 22 000– 25 000 krooni kuus. “Igal juhul on selliseid inimesi vähe,” lisas Arro.
