2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8 protsenti ja brutotunnipalk 11,4 protsenti, teatas statistikaamet.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1 protsenti) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5 protsenti).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9 protsenti) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2 protsenti).

Tänavu esimeses kvartalis oli keskmine kuupalk 8591 krooni.

Kõige suuremad kuupalgad olid mullu finantsvahenduses — keskmiselt 16 384 krooni bruto. Järgnevad avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus (10 101 bruto), kinnisvara, rentimine ja äritegevus (9724), elektrienergia, gaasi- ja veevarustus (9630) ning veondus, laondus ja side (8859).

Keskmisest ülevalpool on veel mäetööstus (8734), ehitus (8480) ja metsamajandus (8365).

Keskmisest allapoole jäävad tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (7900), töötlev tööstus (7526), hulgi ja jaekaubandus (7401), haridus (7219), muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus (6970), põllumajandus ja jahindus 5626), hotellid ja restoranid (5421). Kõige madalam keskmine brutopalk on kalanduses (4575).

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.