Kuidas tundub perspektiiv võtta kolmekümneks või enamaks aastaks õlgadele eluasemelaen, mille eest saab osta keskmise elutoa mõõtu ühetoalise korteri? Kapitaalremont on kindlalt soolas, aga sa oled veel õnnega koos, et ei pea WC-d ja vannituba naabritega jagama. Lisaks pead arvestama seda, et pimeda saabudes ei maksa igaks juhuks nina tänavale pista. Nii näeb praegu välja Eesti keskmist palka teeniva vallalise eluasemelaenuga kinnisvara soetamise võimalus Tallinnas.

Hiljaks jäime

Kümne aasta eest kolis Kaidi Kangur pealinna ja üürniku staatuses on ta siiani. Mõne kuu eest tekkis tal mõte oma kodu soetada, aga hammas ei hakka Tallinna hindadele peale. “Neti-kalkulaatorist kaugemale ei saanud. Kui korter maksab 900 000 ja laenu saad 500 000, siis pole pangas midagi teha,” tõdeb ta.

Lisatagatise oleks Kaidi leidnud, aga sissemakseks vajalikku summat pole. Neiu usub, et keskmist palka teenival inimesel on hetkel suisa võimatu oma kodu soetada. “Ma arvan, et paljudel jääb asi sissemaksu taha. Vaevalt kellelgi sajad tuhanded sukasääres on,” arvab ta.

“Täitsa jubedaks on ikka asi läinud. Oleks ma taibanud tubli mitu aastat tagasi, et hinnad nii tõusevad!” kahetseb vanematekodus elav Kadri Schmidt, et õigel ajal oma kodu soetamisele ei mõelnud. “Mul langeb see korteri hankimise mõte kapitaalselt ära. Kui laen peale võtta, siis peaks vist näljas elama,” hindab ta praegust olukorda.

Üksi laenajaid jääb vähemaks

Rime Kinnisvara maakleri Meelis Päereni hinnangul ostab laenuga kinnisvara umbes kümme protsenti üksi elavaid inimesi. Noortel on sageli kaaslaenutaotlejad, lahutanud paaril jagamiseks korter. Neid, kes täiesti nullist kinnisvara soetavad, on Päereni sõnul väga vähe. Viimase pooleteise aasta jooksul on tema sõnul üksikute osakaal kinnisvaraturul järjest vähenenud.

“Üksi laenuvõtjaid on selgelt vähem kui kaaslaenajatega laenuvõtjaid,” ütleb SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt. Nende suurusjärguks hindab Unt 15–17% kõigist eluasemelaenu võtjaist. Kinnisvarahindade tõus vähendab nende hulka veelgi. Hansapangas oli sügisel ühe laenusaajaga lepinguid 52%.

Tallinna “mägede” korterite keskmine hinnatase on 18 000–23 000 krooni ruutmeetri eest. Seepärast soovitab Unt  üksikul keskmist palka teenival inimesel keskenduda ühetoalisele korterile, mille maksumus jääb 500 000–700 000 krooni vahemikku. Vanemate korterite korral nõuab pank 20% omaosalust, alla kümneaastaste ehitiste puhul aga 10%. Lisatagatise korral võib pank omafinantseeringunõudest ka loobuda. Üksiku laenutaotleja võimalusi paran-dab vanemate või ühe vanema kaasamine kaastaotlejaks.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Maki sõnul peab miljonikroonise laenu puhul olema ühe inimese netosissetulek 11 000 krooni. 35 aasta peale võetud laenu kuumakseks tuleks siis umbes 4500 krooni. Pank annab laenu kuni 90% tagatis(t)e turuväärtusest, mis tähendab, et kui klient ostab miljonikroonise korteri, peaks tal endal olema 100 000 krooni, laenusummaks jääks 900 000 krooni. Kui laenu soovitakse võtta miljon krooni, peab lisatagatise väärtus olema umbes 111 000 krooni.

“Keskmist palka teenival üksikul inimesel on panka kindlasti asja – umbes 8000-kroonise palga puhul võiks laenumakseteks kuluda kuni 30% sissetulekust, mis tähendab, et umbes 600 000 krooni eest on võimalik leida isegi Tallinnas ühetoaline korter, mis on küll remonti vajav ja väheatraktiivses piirkonnas,” lisab Makk.

Uuri võimalusi kalkulaatoril

•• Interneti kalkulaatoril saab enne panka tormamist oma laenuvõimalused üle kontrollida.

•• Peamised eksimused netikalkulaatoriga - netosissetuleku asemel kontrollitakse oma maksevõimet brutosissetuleku suhtes või jäetakse sissetulekust lahutamata mõned regulaarsed kohustused, nagu väikelaen või järelmaks.

•• Täpse laenuvõime hindamiseks tasub pöörduda panga laenunõustaja poole.