Euro nõrgeneb, toorme ja toiduainete hinnad maailmaturul aina kasvavad. Euroopa kriisiriikide majanduse usaldamatus kisub tervikuna alla ka Euroopa Liidu majanduslikku usaldusväärsust. Samas lõpeb tänavune aasta pigem positiivselt, 2013. aastal on aga oodata pigem seisakut, kui edaspidist kasvu.

Eesti majanduse väljavaated on viimase poolaasta jooksul halvenenud. Euribori tase on aga langenud, mistõttu on kriisi kergem üle elada. Laenumaksed on soodsamad, eraisikutest ja ettevõtetest laenuklientidel on kergem niigi kõrge inflatsiooni ja varasemaga võrreldes siiski nõrga sisenõudlusega riigis pankade ees kohustusi täita.

Laenuaktiivsus on mõõdukalt vähenenud, sisetarbimine aga aeglaselt kasvab ja inimeste kindlustunne on võrreldes kriisi keskmega jälle stabiliseerunud ja pigem tasapisi kerkimas. Hansson kiitis valitsust selle eest, et täitevvõim üritab riigieelarvet üha enam tasakaalu poole tüürida. See on oluline riigi majanduspoliitika usaldusväärsuse seisukohast, mis pikemas perspektiivis on kahtlemata kasulik ka Eesti elanikele ja ettevõtetele.

Keskpanga president rõhutas, et Eestit ootab ees ebaühtlane majanduskasv, mis võib suurema või väiksema väljastpoolt lähtuva ootamatu kollapsi tõttu kiiresti taanduda. Sel aastal ehk 2,5% ja järgmisel aastal ligikaudu 3%. Samas, pisikesele ja haavatavale majandusele kohaselt, on Eesti võrreldes suurriikidega palju rohkem sõltuv suuremate naabrite ja tervikuna maailmamajanduse käekäigust.

Samuti toorainehindadest ja inflatsioonist, mida peaks rahapoliitiliste võimaluste raames püüdma piirata.