Keskpangad leiavad, et IT-rikked, süsteemi häkkimise riskid ja haavatavamate ühiskonnagruppide võõrandumine sularahavabas maailmas räägivad selle poolt, et jääda sularahal põhinevale süsteemile, kirjutab Politico.

Euroopa Keskpanga novembrikuine uuring näitas, et kuigi 80 protsenti kõikidest maksetest tehakse eurotsoonis endiselt sularahas, kasutavad mõned riigid, näiteks Eesti, Soome ja Holland elektroonilisi makseid umbes poolte tehingute jaoks. Sularahamaksete osakaal Rootsis on langenud 13 protsendini ning enam kui pooled sealsed pangakontorid ei arvelda enam sularahas.

"Kellelgi Venemaal, Hiinas, kus iganes, on lihtne digitaliseeritud süsteem lihtsalt kinni panna," leidis sularaha eest seisva lobigrupi Cash Uprising juht Björn Eriksson. "Sularaha saad peita oma autosse, oma pliidi sisse või kuhu iganes."

"Ma näen oma riigis kasvavat muret selle üle, mis juhtub, kui keegi otsustab [süsteemid] välja lülitada. Mis on tegevused, millega saad oma ühiskonda töös hoida?" jätkas ta.

Austria keskpanga juht Ewald Nowotny tõdes: "Keskpangad on üha kindlamad, et oma osa jääb kanda ka sularahal. Me ei näe ette täiesti sularahavaba ühiskonda.