Brexit võib Eesti majandust mõjutada erinevate kanalite kaudu, millest tähtsamad on kaubavahetus, tööjõu liikumine ja investeeringud, märkis Kattai.

Mullu eksporditi Eestist kaupu ja teenuseid Ühendkuningriiki 688 miljoni euro väärtuses, mis moodustas umbes 3% meie majanduse mahust. Eestis valmistatud kogu eksporttoodangust läks ÜKsse umbes 3,5%. "Kuna ÜK on Eesti ekspordi sihtturgude seas alles 11. kohal, avaldaksid juurdepääsupiirangud sealsele turule Eesti ekspordile ja seeläbi ka Eesti majanduskasvule küllaltki väikest, kuid siiski tajutavat mõju," kirjutas Kattai.

Brexit võib ELi riike majanduslikult mõjutada ka tööjõu liikumisele seatavate piirangute tõttu. Otsene makromajanduslik mõju Eestile oleks siiski Kattai sõnul enam-vähem olematu, sest ÜKs elab hinnanguliselt üksnes 10 000–15 000 Eestist pärit inimest. Seal teenitud tööjõutulust jõuab Eesti sisenõudlusesse vähem kui 10 miljonit eurot aastas (0,05% sisemajanduse kogutoodangust).

Ka otseinvesteeringuid vaadates poleks Brexitil Eesti majandusele kuigi tuntavat mõju, nentis Kattai. ÜK investeeringud Eestisse moodustavad vaid 2% kogu siia tehtud välisinvesteeringutest ning need on valdavalt paigutatud finantsteenuste ja kinnisvarasektorisse. Eesti investeeringute maht ÜKsse on veelgi väiksem, umbes 0,4% välisriikidesse tehtud investeeringutest.

Loe täies pikkuses Eesti Panga blogist.