Yle kirjutab, et Soome majandust ähvarad taas ülekuumenemine ning tarbimine kasvab sissetulekutest oluliselt kiiremini. Soome keskpanga raporti kohaselt kasvas kodumajapidamiste laenukoormus mais eelmise aasta sama ajaga võrreldes viis protsenti. Kui juurde arvestada nn. ebaturvalised tarbijakrediidid, rahvusvahelised online-pakkujad ning käest-kätte laenamised, oli kasv aastatagusega võrreldes 13%.

Kuna laenuvõtmise võimalused laienevad, siis kasutab üha suurem hulk soomlasi traditsiooniliste eluasemelaenude ja ühistulaenude kõrval kalleid tarbijalaene allikatest, mida on keeruline jälgida.

Eelmisel sügisel juhtis Soome kõrgele ja üha kasvavale eraisikute võlakoormale tähelepanu ka Euroopa finantsjärelevalve. See finantsminister Petteri Orpole läkitatud hoiatus oli aga nähtavasti kurtidele kõrvadele, märgib Yle.

Kuidas aga sellest olukorrast välja tulla?
Ühe võlakoorma vähendamise meetmena pakuvad eksperdid krediidiregistri loomist. See lubaks laenuandjatel näha laenutaotleja krediidiajalugu. Rootsis on selline register olemas, kus kirjas inimese koguvõlg, sissetulek, kinnisvara ning maksete ajalugu.

Teine võimalus oleks soomlasi säästma julgustada. Keskpanga andmetel oli 2016. aastal hoiuste määr ehk protsentides väljendatud osa mis jääb sissetulekust pärast tarbimist alles, -1,9%. See tähendab, et soomlased tarbivad rohkem kui teenivad.

Määr oli negatiivne ka aastael 2006-2008, kuid siis oli see vahemikus -0,25% ja -0,5%.

Soome keskpanga hinnangul ei ole säästmises olukorra paranemist lähitulevikus ette näha. Vähemalt niikaua, kuni intressimäärad on madalad.

Laenukultuur on muutunud
Iga neljandal Soome elanikul on mingit sorti tarbimislaen. Autod, välisreisid, paadid, kodumasinad- need on kõige levinumad asjad, mille soetamiseks laenu võetakse.

Mõttekoja PTT ökonomist Eeva Aho sõnul on soomlaste laenukultuur viimastel aastatel muutunud, ning kiiresti tuleks selle parandamiseks samme astuda. „Suureneb nende inimeste arv, kel on suur eluasemelaen, suur tarbimislaen ning kes on tagasimaksetega hätta jäänud,“ märkis ta.

Teised toonitavad, et eratarbimise mõju riigi majandusele on ekspordi kasvuga seoses vähenenud. Aktia Banki peaanalüütiku Heidi Schaumani sõnul on see väga hea uudis, sest laenuvõtmisele rajatud tarbimine on jätkusuutmatu.

Nii reitinguagentuurid kui järelevalvajad on ühel meelel, et Soome pangad on tugevad. Samuti on eraisikute laenukoormus Taanis ja Rootsis oluliselt kõrgem. Probleem seejuures on aga asjaolu, et Põhjamaad on ühendatud pangandussüsteemis ning teiste riikide halvad laenud ning laenukahjumid on tunda ka Soomes.

Nii on Schaumani sõnul ainus võimalus inimesi rahaasjades harida. Ttema sõnul tuleb noortele rahast ning selle kasutamisest rääkida. „Finantsteemadest arusaamine ei paranda olukorda küll kiiresti, kuid on pikaajalises plaanis kõige parem lahendus,“ märkis ta.