Keskpank: pikaajaliste töötute arv on hakanud langema

Eesti majanduskasv kiirenes läinud aasta teises pooles tänu sisenõudlusele ja see peegeldus ka tööturul – teenindussektori osakaal hõives kasvas.

Tööpuuduse määr langes ka möödunud aasta teises pooles, sealjuures kahanes ka pikaajaliste töötute arv ja osakaal. Tööpuudus on struktuurse iseloomuga ja sellele viitab ka töötuse määra endiselt suur erinevus piirkondade ja haridustasemete lõikes, teatas Keskpank oma tänasel pressikonverentsil Eesti tööturu viimase aasta arengu kohta.

Loomuliku tööpuuduse kõrge määr pole paratamatus. On oluline, et riik kasutaks tõhusalt nii tööturu- kui ka sotsiaalpoliitika hoobasid, et vähendada töötute ja tööturult kõrvale jäänud inimeste takistusi töö leidmisel.

Majanduse pikemaajalist arengut silmas pidades on üha tähtsam piisava kvalifitseeritud tööjõuressursi olemasolu. Möödunud aasta jooksul vähenes tööealine elanikkond esialgsete hinnangute kohaselt kokku ligikaudu ühe protsendi võrra.

Pikemaajalisema rahvastikuprognoosi muudab varasemast pessimistlikumaks arvatust suurem noorte väljaränne viimase kümnendi jooksul. See tähendab, et isegi kui sündivuskordaja suureneb, on sündide arv väiksem ja tulevikus jõuab tööikka vähem noori.

Rahvastiku vananemine ja tööjõu hulga vähenemine on protsessid, mida ei saa kergesti tagasi pöörata. Seepärast tuleb senisest veelgi enam keskenduda kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade teket soosiva majanduskeskkonna arendamisele. See hõlmab nii elukestva õppe soodustamist, haridussüsteemi tõhusamat koostööd tööandjatega kui ka tööjõu mobiilsust soodustavaid poliitikameetmeid.