Keskpank soovib piirata ülemäärast tarbimist
Avalikkusele anti sõnum: tarbimine on ületamas piire, mida meie praegune majandus välja kannatab. “Oleme rääkinud pikema aja jooksul, et probleemid on olemas. Kuna veenmine ei aidanud, otsustasime tegutseda,” ütles Eesti Panga president Vahur Kraft.
Tema sõnul on eelkõige probleemiks majanduskasv, mis baseerub sisetarbimisel, mitte ekspordi või tootmise tõusul. “Küsimus ei ole majanduse jahutamises,” ütles Kraft. “Tahame teadvustada probleemi, suunata käitumist. Inimesed peavad mõtisklema, kuidas nad suudavad oma laenu teenindada ka tulevikus. Kust saadakse selleks raha? See on signaal pankadele, ettevõtetele ja inimestele, et tarbimist on vaja vähendada.”
Keskpank töötab koos finantsinspektsiooniga välja normistiku, et suurendada laenu võtmisel omafinantseerimise määra. Kokkuvõttes võib see tähendada laenuprotsentide kasvu. “Ütleks pigem, et toimub laenuprotsentide diferentseerumine. Pangad peavad hakkama täpsemalt vaatama, kellele laenatakse, milliste tagatiste ja protsentidega,” lausus Kraft.
Laenutingimused muutuvad vähe. Eesti Ühispanga ja Hansapanga juhid Ain Hanschmidt ja Indrek Neivelt olid keskpanga otsusega rahul. “Sõnum on selge,” ütles Neivelt. “Kui eluasemelaenud moodustavad juba 12% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja on viimase aastaga kasvatanud SKP-d 4%, on hea anda signaal, et laenutingimusi peaks karmistama.”
Neivelti hinnangul ei ole keskpanga sammul erilist praktilist mõju, keskmiselt võiks teatud perspektiivis keskmine laenuprotsent kasvada 0,1–0,2 %.
“See on keskpanga poolt selge vihje,” kinnitas ka Ain Hanschmidt. “Kuigi meie majandusnäitajad on praegu head, baseerub majanduskasv eelkõige sisetarbimisel. On ohtlik, kui see nii jätkub.”
Ain Hanschmidt ja Vahur Kraft rõhutasid, et jälgivad teravdatud tähelepanuga kinnisvaraturu arengut Eestis. “Praegu investeerivad paljud edukad ärimehed kasumi kinnisvara arendusse, mitte tootmisse või ärisse, mis on ebanormaalne,” ütles Hanschmidt. “Oodatakse Euroopa Liitu kui valget laeva, et kinnisvara hinnad tõuseks mitmekordseks ja firmad rikastuksid. See aga ei suurenda meie eksporti vähimalgi määral.”
Valitsus peab kokku hoidma. Kolm pangajuhti olid ühel meelel, et eelkõige on vaja valitsuse ja avaliku sektori tarbimist piirata, kuna tarbimise kiire kasv ei ole mitte ainult inimeste ja eraettevõtete, vaid ka valitsuse ja avaliku sektori probleem.
“Väike- ja keskmine ettevõte jälgib tegelikult väga piinlikult, kui suured on ettevõtte kulutused,” ütles Hanschmidt, “mida tihti ei ole märgata avaliku sektori puhul, kus palga- ja muud kulud kasvavad üsna kiiresti.”
Eesti Pank on korduvalt hoiatanud, et valitsus ei võtaks vastu teist lisaeelarvet, vaid suunaks selle raha valitsuse reservfondi. Seda nõuannet ei arvestatud.
