"Hoolimata Eesti suhteliselt heast majanduskasvust, mida toetab EL-i liikmelisus ja aegade kõrgeimal tasemel püsiv usaldusväärsus, on Eesti majanduses näha mitmeid riske," teatas keskpank kolmapäeval avaldatud majanduspoliitilises kvartalikommentaaris. "Eraisikute võlakoormuse kasv rekordilise jooksevkonto defitsiidi taustal on murettekitav."

Eesti Pank peab vajalikuks koostöös valitsuse ja finantsinspektsiooniga rakendada meetmeid olukorra tasakaalustamise toetamiseks, et vähendada majanduse tagasilöökide tõenäosust edaspidi. Meetmete esmaseks eesmärgiks on keskpanga teatel mõjutada eraisikute ettevõtete ning pankade käitumist ning kaasa aidata laenukasvu tempo aeglustumisele.

Eesti Pank saadab koos finantsinspektsiooniga pankadele kirja, milles juhib tähelepanu rangemale laenustandardite järgimise vajadusele riskantsemate kliendikategooriate puhul.

Eesti Pank on seisukohal, et krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude erimäär kui ka üldmäär säilitatakse ka edaspidi 13 protsendi tasemel, kuigi europiirkonnas on selleks määraks kaks protsenti. Lisaks lõpetab Eesti Pank kohustusliku reservi nõude täitmisel ühe soodustuse ehk sularahakassa arvessevõtmise reservinõude täitmisel.

"Sularahakassa arvestatavuse suurus pankade peale kokku oli novembris ligi 900 miljonit krooni ning peale soodustuse kaotamist peavad pangad hoiustama sellevõrra rohkem vahendeid Eesti Pangas või soetama kohustuslike reservide täitmiseks täiendavalt sobilikke välisvarasid," kinnitas keskpank.

Valitsusele teeb keskpank ettepaneku kaaluda eluasemelaenude intresside maksutuludest mahaarvamise võimaluse kaotamist, kuna tegemist oli majanduspoliitilise instrumendiga, mis pidi aitama muuta kõrgete intressimäärade ajal eluasemelaenud kättesaadavamaks.