"Kuidas te ei mõista, et sellised toiduained tuleb päikese eest varjus hoida," selgitab inspektor kuldsetes kuuekümnendates vanahärrale, kes ei mõtlegi lihakraami ära korjata.

Analoogseid olustikupilte hakkame Eesti turgudel ilmade soojenedes kohtama järjest tihemini. Väiksemamõõdulised kaubitsejad ei kavatsegi seadusetähtedest kinni pidada.

Nende juhtmõte "risk elunormiks" peegeldab ükskõiksust ning rumalust. Maksab ju külmutusega turukoht märksa rohkem, jääkuubikute mahtu ei õnnestu aga kellelgi mõõta.

Nii leiamegi ennast sageli haisvate räimekastide juurest, millel ilutsevad kaks-kolm külmutatud vee tükikest. Kasti nurgas paraku kala juba roiskub.

Müüja pea kohal tiirutavad kajakad.

Tallinna turgudest halvimal järjel on Jaama turg, millest käesolevaski numbris pikemalt kirjutame. Kuid ega pole põhjust kilgata ka teistel turuvaldajatel. Kevade saabumine on küll kaua veninud, kuid ega seepärast pole turud suviseks kauplemiseks veel valmis.

Nagu kirjutab Inge Pitsner tänases Kulutajas, on üldpilt turgudel äärmiselt masendav. Kulutaja ja Linna Hinna- ja Konkurentsiameti inspektorite kontrollretk sisaldas kõike peale optimismi. Kui juba praegu eiratakse elementaarsemaid reegeleid, mis saab siis palavate suveilmedega.

Liha ja lihatooteid ei hoita nii, nagu ette nähtud. Näiteks peab loomaliha olema eraldi sealihast, linnuliha eraldi teistest lihadest jne. Peaaegu kõik müüjad rikkuvad nõuet, et hakkliha ei tohi eelnevalt valmis teha. Hakkliha tuleb valmistada ostjale sobivast lihatükist.

Realiseerimisaja ületanud kauba müük ei ole paraku ainult turgude probleem. Ka kõige korralikumad kaubamajad patustavad sageli selle nõudmise vastu. Sügavkülmutatud toodete puhul on nõue, et nad oleksid sügavkülmikus ning ei sulaks üles. Kahjuks rikutakse ka seda nõuet. Importtoodetel ei ole mitte alati nõuetekohaseid kvaliteeditõendeid ja saatelehti.

Probleem, mis jälitab inspektoreid nii suvel kui talvel, on taatlemata kaalud. Isegi kui kaal näitab õigust, kasutatakse vale mahuga kaalupomme või hoopis rauakamakaid, kartuleid, kive jms.

Ning piima müük. Horror. Sanitaartingimustest mitte kinni pidavate inimeste käest ei julgeks allakirjutanu kunagi piima osta. Kui turul müüb piima vanamemm, kellel seljas valge kittel, mis vett ja pesupulbrit näinud viimati kaks kuud tagasi, siis mis lubab mul oletada, et piima ei lüpsta sõnnikuste kätega.

Olgem valvsamad, kallid turulkäijad. Ka teie nõudmiste tulemusena võib olukord paraneda.