Kevadise väetamisega peab ettevaatlik olema
Nii nagu laps ei sirgu suureks hea ja mitmekülgse toiduta, jäävad ka taimed kehval ja toitainevaesel pinnal kiduraks. Elupõlise Järvamaa aedniku Leo Rehela sõnul on praegu sobilik aeg maale rammu lisada. Marjapõõsastele ja viljapuudele pannakse mineraalväetist (fosfor, kaalium, lämmastik), mida laotatakse puu või põõsa alla. “Muld on praegu niiske ja mineraalained saavad hakata lagunema,” märgib Rehela. “Tähtis on jälgida õpetust, mis kultuurile kui palju väetist panna.”
Kes keemiat pelgab, sellele kõlbab hästi ka vana hea lehma- või hobusesõnnik, kui neid muidugi kuskilt hankida õnnestub. Sõnnik laotatakse ümber puu või põõsa. Et kasutegur suurem oleks, kaevatakse sõnnik kergelt maasse. “Aednikud ikka ütlevad, et pole iial nähtud üleväetatud viljapuud,” muigab Rehela. Nii et selles osas pole üledoseerimist vaja karta.
Mineraalväetist või sõnnikut on paras aeg anda ka roosidele. “Roos on sõnnikuhunnikutaim, roosikasvatajad ise ütlevad, et roos kasvab sõnnikuhunniku peal,” ütleb Rehela. Roosigi puhul laotatakse sõnnik roosipeenrale ning kaevatakse kergelt maasse, nii jääb peenar ka silmale ilusam.
Adru maasikatele
Maasikad vajavad kevadel Rehela ütlust mööda lämmastikväetist, et taim saaks kasvuhoogu, lisada võiks ka fosforit. Keemiliste väetiste pelgajatele soovitab Rehela katta maasikapeenar kompostiga või poes müüdava turbaseguga, kasta võiks ka sõnnikuleotusveega. Sõnnikut ei soovita Rehela kevadel maasikapeenrale panna – näeb ebaesteetiline välja ja kes ikka tahaks sõnnikusi marju süüa. Seevastu sügisel tasub sõnnikut maasikataimede vahele laotada küll.
Rannaäärsed maasikakasvatajad võiks ette võtta treti mere äärde ning korjata sealt laari kaldale uhutud adru – see toidab taime, hoiab niiskust ning marjad ei saa mullaseks.
Vaarikataimede vahele soovitab Rehela laotada sõnnikut ning katta see multšiga, milleks sobivad hästi ka mullused puulehed ja rohi.
Köögiviljapeenraid tegema hakates tuleks lisada täisväetist, mis kaevatakse poole labidatäie ulatuses maasse, hästi sobib ka kompost. “Sõnnik sobib pikalt kasvavatele taimedele, näiteks kartulile, kurgile, kõrvitsale, kapsale, mida ta mõjutab kogu kasvuaja jooksul,” täpsustab Rehela. Juurviljadele pole sõnnik aga oma suure lämmastikusisalduse tõttu üldse hea, sest vähendab nende säilivusaega. Eriti kehtib see porgandi ja kaalika kohta. Kaalikas võib lisaks võtta halva sõnnikumaitse külge. “Juurvili saab kasvada hästi ilma orgaanilise väetiseta,” kinnitab Rehela. Kui aga väga tahetakse juurviljapeenrale rammu lisada, siis tuleks seda teha tõusmefaasis ning sõnniku asemel sobib hästi kompost.
Ka hernes ei vaja Rehela sõnul sõnnikut. Mineraalaineid võib lisada, kuid eriti oluline see pole. Lilledele on heaks toiduks jällegi kompost ning mineraalväetised, mida tuleb doseerida pakendil märgitud õpetuse järgi. Paljud lilletaimed, mida poes potiga müüakse, näiteks petuuniad ja võõrasemad, ei vajagi “lisasöötmist”, sest neile on mulda piisavalt toitaineid lisatud.
Paljudel juhtudel on hea väetis kompost, samuti hobusesõnnik, mis on peaaegu võrdväärne kompostiga ega sisalda palju lämmastikku.
Kompost
Komposteerimiseks kõik toidu- ja aiajäätmed
•• Kompostides lagunevad jäätmed bakterite, mikroorganismide ja seente toimel. Kompostimiseks sobivad toidujäätmed, puu- ja köögiviljade ning taimede koored ja lehed, kohvi- ja teepaks. Tuhka ei maksa komposti sekka panna, sest see teeb komposti liiga leeliseliseks.
•• Hapniku juurdepääsu parandamiseks segatakse tihedate toidujäätmete hulka lisaaineid, milleks võivad olla saepuru, puukoored, puuhake, puulehed.
•• Peale hapniku on vaja niiskust. Kuivades tingimustes lakkab mikroorganismide tegevus täielikult. Valmiva komposti optimaalne niiskusesisaldus on 50–70%.
•• Lagunemise soodustamiseks on vaja lisada mõnda lämmastikku sisaldavat väetist või toidujäätmeid.
