Mai lõpupoole tegi Priit Hoyer Venemaal Jaroslavlis rahvusvahelisel Grand Prix?l 5 cm³ mootoriga mudeliklassis maailmarekordi. Võistlusdistantsi 500 meetrit läbis tema automudel keskmise kiirusega 305,458 km/h. Rahva seas kulukaks nišihobiks tembeldatud automudelite ehitamise, täiustamise ja võidusõidu harrastus on Eesti mehed tippu viinud.

?Meeskondlikus arvestuses oleme viimastel aastatel kõik esikohad ära noppinud,? muigab automudelismis eestlastest suurima medalite arvuga Lembit Vaher. Konkurents on tihe. Mõõtu ei võeta ainult välismaalastega, tihe rebimine käib ka omavahel. Alal, kus üle 300 km/h kiirusega mudelid üksteise võidu kihutama pannakse, ei räägita võitude puhul mitte minutitest, vaid tuhandik sekunditest.

Sigarikujulised sisepõlemismootoriga neljarattalised sõidukid köidavad maailmas tipptasemel kokku vaid paarisadat inimest. Maarjamaal tegutseb neist mõnikümmend. Kuni kolm kilo kaaluvaid mudelautosid, mis spetsiaalsel 60-meetrisel betoonringil kiirusi üles võtavad, kohtab Eestis vaid Nõmme Noortemajas. Paarsada tuhat krooni maksval spetsiaalsel ringrajal kinnitatakse võidusõidu automudel terastraadi abil betoonringi tsentriposti külge, mis tagab sõidukile kindla trajektoori. Mudel läbib üha kiirenevas tempos ringe, siis valib sportlane õige hetke, millal märkida stardiaeg. Kohtunikud fikseerivad järgneva kaheksa ringi keskmise kiiruse, mis loetaksegi lõpptulemuseks. Võistlejal on rajale astudes kolm minutit mudeli käivitamiseks ja tulemuse saavutamiseks. Kiivalt saladuses hoitud materjalidest valmistatud mudelid jaotuvad vastavalt mootori kubatuurile viide klassi. Kõige väiksem 1,5 cm³ ja suurim 10 cm³. Kütusena toimib metanool ja kastoorõli.

?Huvi, aeg ja raha,? loetleb 35 aastat automudelismi harrastanud Mart Sepp eeldusi ja vahendeid, mis mehi kuude kaupa automudelite täiustamise juures hoiavad. Olgugi et asjaosalised nimetavad oma harrastust puhtaks inseneritööks, pole tegemist vähem kuluka ettevõtmisega kui mõni muu populaarne spordiala nagu surf või mäesuusatamine. ?Naistele me sellest ei räägi, palju mingi detail maksab,? on automudelismi fännid omavahel kokku leppinud. Ainuüksi keskmise automudeli hind algab umbes 40 000 kroonist (2500 eurot). Kui välismaal toimuvatel võistlustel osalemisega tekkivad reisi- ja majutuskulud juurde arvestada, siis kulub tõsisemal harrastajal hobi peale aastas pea 100 000 krooni.

?Kulu sõltub suuresti ka sellest, palju ise suudad valmis meisterdada,? paljastab kõige vastsem maailmarekordiomanik Priit Hoyer, kes argipäeviti Tallmaci tegevjuhi ametit peab. Üldjuhul tuntaksegi eestlasi Euroopas kui suuri isetegijaid. Olgugi et põhilised ja automudeli jaoks elutähtsad jupid tellitakse näiteks Itaaliast, Rootsist, Saksamaalt, Ukrainast või Venemaalt, saab tehase poolt valmistatud osasid siin kenasti edasi arendada.

?Eestis on maailma parimad automudelistid,? on juba algkoolis automudelismiga algust teinud Priit Hoyer kindel. Tegemist pole tühja hooplemisega, sest silmad on ette tehtud ka paremate eeldustega rivaalidele, keda automudelistide ringkonnas nn tehasesõitjateks kutsutakse. Need on mehed, kelle enda taustajõud toodavad mootoreid, mudeleid ja erinevaid mudelite agregaate. Tehnikahuvi ja taiplikkus maksab.

Kuigi selle ala algus jääb Eestis juba 1950. aastasse, saavutati esimene rahvusvaheline tuntus 1980-date lõpus, võistkondlikult Eesti lipu all jõuti maailmatasemel tippu alles seitse aastat tagasi. Sellest ajast peale on lippu ka kõrgel hoitud. Sel aastal saavutati uue maailmarekordi näol taaskord läbimurre ka kõige tihedama konkurentsiga 5 cm³ mudelite kategoorias, kus maailma 20. kiireimat eraldas eelmisel aastal vaid 17 km/h.

Kiired autod

?? Täiskasvanud võistlevad kiirusautomudelitega EM-il viies klassis, klass sõltub kasutatava kahetaktilise sisepõlemismootori töömahust:

Klass 1 ? kuni 1,5 cm³

Klass 2 ? 1,51 kuni 2,5 cm³

Klass 3 ? 2,51 kuni 3,5 cm³

Klass 4 ? 3,51 kuni 5,0 cm³

Klass 5 ? 5,1 kuni 10,0 cm³

?? Igas klassis on oma kaalupiirangud.

?? Kiirusautomudelitel peab olema neli ratast.

?? Ühel teljel olevad rattad peavad olema sama läbimõõduga.

?? Kõik võistlejad tangivad oma autosid võistlustel ühest kütusemahutist, kütus koosneb 80% metanoolist ja 20% kastoorõlist.

?? Nende pisimootorite väntvõll suudab minutis teha kuni 43 000 pööret.

?? Võistlusdistantsi pikkus on 500 m, mis saadakse kaheksa ringi läbimisega.

?? Üheks võistluskatseks on aega 180 sekundit. Olenevalt võistlusest on võistlejal ühe mudeliga võimalik teha kaks või kolm katset.

?? Arvesse läheb parima katse tulemus.

?? Euroopas on harrastajaid 14 riigist. Üle Euroopa litsenseeritud sõitjaid on 170. Eelmise aasta Euroopa meistrivõistlustel osales viies erinevas klassis kokku 117 erinevat mudelit. Peamiselt on tegemist meeste hobiga, kuid suurematel võistlustel osaleb ka umbes kümmekond õrnema soo esindajat.

Allikas: automudelistid, ajakirjandus