Kiiresti kasvav väikepruulijate seltskond esitas rahandusministrile oma nõudmised
Eesti väikepruulijate liit koondab kodumaiseid õlle-, veini- ja siidritootjaid. Neid on liidus kokku juba 50. Kui varem on enda õigusi seoses aktsiisisoodustusega taga ajanud väikeõlletootjad, siis nüüd soovivad sama ka siidri- ja veinitootjad.
Liit on saatnud rahandusminister Toomas Tõnistele pöördumise, et selgitada, kuidas aktsiisisoodustuse puudumine seab väiketootjad suurtootjatega ebavõrdsesse olukorda ja pidurdab regionaalsete väike-ettevõtete konkurentsivõimet ning maksulaekumist. Samuti teeb Eesti Väikepruulijate Liit seoses sellega ettepanekud, mida palub kaalumiseks võtta.
Eesti väiketootjad valmistavad oma toodangut kodumaisest toorainest. Lisaks kodumaise tooraine väärindamisele ja käsitöö kultuuri edendamisele Eestis on käesoleva pöördumisega seotud veini- ja siidritootjatel oluline roll piirkondliku ettevõtluse edendajana, kuna valdav osa Eesti veini ja siidri väiketootjaid tegutseb väljaspool Tallinna.
Milles on probleem?
Käsitööveini ja -siidri väiketootjatele Eestis kehtivad täna suurtootjatega samad maksustamispõhimõtted.
Eesti kohalikust toorainest valmistatud käsitööveini ja -siidri üsna noore tootmistraditsiooni tõttu ei ole valdkond seni vajanud eritähelepanu. Viimase paari aasta jooksul on aga sellest kujunenud üha laienev tegevusala. Tänaseks on kujunenud olukord, kus Eesti käsitööveini ja -siidri väiketootjaid maksustatakse sarnaselt alkoholi suurtootjatega. Samas jääb näiteks käsitöösiidrit tootva suurima väiketootja, Jaanihanso Siidrivabriku aastane tootmismaht alla 100 000 liitri, olles nii 1000 korda väiksem võrreldes alkoholi suurtootja Saku aastatoodanguga, mis on ligi 100 miljonit liitrit. Ka Eesti suurimate veinitootjate toodang - nt Võhu Vein või Valtu Vein - ületab käsitööveinide väiketootjate toodangu mitmekordselt.
Kokkuvõttes tähendab see, et täna tasuvad veini ja siidri väiketootjad riigile aktsiisi samadel põhimõtetel suurtootjatega, kuigi tootmiskogused, tööviljakus ja ka tooraine sisseostu hind nende osapoolte puhul erineb märkimisväärselt. Olgu märgitud, et juba praegu kehtivad õlle väiketootjatele Eestis maksusoodustused, mis seda ettevõtlusharu ja piirkondlikku tegevust ning eksporti toetavad. Sama põhimõte oleks oluline kehtestada ka veini ja siidri väiketootjatele, sest mujal Euroopas koheldakse juba täna väiketootjaid seaduse ees võrdsena - hoolimata sellest, kas nad toodavad õlut, siidrit või veini.
Soodusaktsiisi põhimõtted veini ja siidri väiketootjatele toetaksid selgelt Eesti regionaalset ettevõtluskeskkonda, pakkudes iga tootja puhul tööd nii tootjaga otseselt kui ka kaudselt seotud tööjõule, sh marjakorjajatele, turismiettevõtlusega seotud toitlustajatele, transporditeenuse pakkujatele, majutajatele jne. See tähendab ühe veini või siidri väiketootja puhul vähemalt 10 ja temaga seotud kaudse tööjõu puhul ca 50 inimest ühe tootja kohta. Seega mõjutab siidri ja veini väiketootjate tegevus Eestis juba täna hinnanguliselt ca 5000 töötajat ning see töötajate hulk suureneb tõenäoliselt valdkonna kiiret kasvu arvestades lähiaastatel veelgi.
Arvestades, et Eestis kokku on üle kümne veini ja siidri väiketootja ja suurem osa Eesti väikepruulijatest tegutseb väljaspool Tallinna, mõjub kehtiv maksusüsteem väikeettevõtete arengut pidurdavalt ja takistab täiendavate töökohtade loomist just nendes piirkondades, kus riik teiste meetmetega väike-ettevõtlust toetab.
Ettepanek: kehtestada Eesti veini ja siidri väiketootjatele õlle väikepruulijatega sarnased soodusaktsiisi põhimõtted.
Eelpool esile toodud põhjuste alusel teeb Eesti Väikepruulijate Liit ettepaneku kehtestada Eestis tegutsevatele veini ja siidri väiketootjatele sarnaselt väikestele õllepruulikodadele samad soodusaktsiisi põhimõtted.
Kuna üldjuhul kasutavad veini ja siidri väiketootjad, kelle aastatoodanguks on kuni 200 000 l, vaid kohalikku toorainet, teeb Eesti Väikepruulijate Liit ettepaneku seada soodustuse piir selle koguse juurde. Suurematel tootjatel tekib 200 000 liitrist aastast tootmiskogust ületades logistiline vajadus osta toorainet kokku ka väljaspool Eestit ning sellisel juhul on tegemist juba suurema väiketootjaga.
Olgu siinkohal märgitud, et Eesti Väikepruulijate Liit peab väiketootjateks kõiki Eestis tegutsevaid või tegevust planeerivaid juriidilisest isikust väikepruulijaid, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas ning kes kasutavad tootmises Eesti Väikepruulijate Liidu Heas Tavas kirjeldatud tootmismeetodeid.
Väikeveinitootjaks ja väikesiidritootjaks võiks RTI I, 24.12.2016, 1 (jõust. 01.01.2017) põhjal lugeda sarnaselt õlletootjaga veini- ja siidritootja, kes on teistest veini- ja siidritootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest veini- ja siidritootjatest füüsiliselt eraldi asetsevaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Väikeveini- ja siidritootjaks ei loeta veini- ja siidritootjat, mis kuulub äriühingule, millele kuulub teine veini- ja siidritootja või millel on otsene või kaudne osalus äriühingus, millele kuulub teine veini- ja siidritootja. Samuti ei loeta väikeveini- ja siidritootjaks veini- ja siidritootjat, mis kuulub äriühingule, milles on otsene või kaudne osalus äriühingul, millele kuulub teine veini- ja siidritootja. Kui sellisel viisil seotud veini- ja siidritootjate aastatoodang kokku ei ületa 2000 hektoliitrit, käsitletakse neid veini- ja siidritootjaid väikeveini- ja siidritootjatena.
Märgime, et tänase suurima veini ja siidri väiketootja, Jaanihanso Siidrivabriku aastane toodangumaht jääb alla 100 000 liitri. Arvestades, et Eesti suuremate alkoholitootjate tootmismaht on ligi 1000 korda suurem, ei ole Eesti Väikepruulijate Liidu hinnangul põhjendatud väiketootjate võrdsustamine suurtootjatega.
Eesti suurimad veini ja siidri väiketootjad on täna Murimäe Vein OÜ, Siidrimaja OÜ, Kõivsaare OÜ, Mamm&Frukt OÜ, Siidrikoda OÜ, Veinimõisnik OÜ, Tori Jõesuu siidri- ja veinitalu OÜ. 100 000 liitri piirini ei ole 2018. aasta alguse seisuga jõudnud veel ükski siidri või veini väiketootja, ent väikepruulijate kiire arengu kontekstis võiks see juhtuda juba lähiajal. Samas käsitletakse täna enam kui 1000-kordse tootmismahu erinevusega tootjaid ATKEASi mõistes sarnaselt.
Eesti Väikepruulijate Liit teeb ettepaneku muuta ATKEAS § 46 lõiget 1 selliselt, et siidri ja veini väiketootjatele rakenduksid õlle väiketootjatega samad tingimused.
