NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 3
09.03.2018 12:18
Hea klipp. Kuid vääraks on väide, et peale metsa maha raiumist ja enne uuesti küpseks saamist sinna loomadel-lindudel asja pole. Tegelikult on metsanoorendikud väga heaks söödabaasiks metskitsedele ja põtradele. Noored paju, haava, pihlakavõrsed on nende lemmikuks. Praeguste suurte raiemahtude taustal ongi põtrade-kitsede arvukus tugeval kasvuteel. Raiesmikel kasvab palju ka selliseid taimi, mida tiheda vanametsa all on väga harva. Tavainimestele kõige tähelepanuväärsemad, mis raiesmikel kasvavad on metsmaasikad ja metsvaarikad.
    Näita vanemaid (11) Laadin kommentaare...
    13.03.2018 15:40
    RMK on küll kõva raiuja, aga vilets istutaja. Nagu kõik eesti korilased, nii käime meiegi suiti- ja sügiseti seenel ja marjul ja on meilegi kuiunenud välja omad raiesmikud ja metsatukad, kus me neid korjamisi teostame. Eelmisel vara-suvel, neid paiku läbi kõndides, märkasime just ühest nii nimetatud meie kindlast kohast- RMK-le kuuluva raiesmiku servas okaspuude istikukpakkisid. Arvasime siis, te ju on kätte jõudnud aeg ja RMK siin kohe - kohe teostab suure metsaistutuse töö. Nägime siis neis noorte taimege istutuspakke mujalgi. Möödus aga aeg ja hilis-sügisel (kui juba vihma laginal sadas ja raiesmikud olid tugevalt vettinud, ning suuri lompe täis), sattusime me uuesti sinna samadesse paikadesse ja mida me siis peale seenede ja marjade, siis eest leitsime , need samad kimbud, nendel samadel paikadel, ainult, et kollaste ja kuivanutena, pooled juba vee sees lompises, nii et vaid väikesed ladvad vaevu paistsid. Nii palju siis RMK- st kui agarast metsade taasistutajast.
    13.03.2018 17:37
    eid_1526bc39b03535 09.03.2018 13:00: Nad arvavad, st võiks veelgi agaramalt raiuda! Julgemalt, seltsimehed! Julgemalt!
    Peeter Laur 10.03.2018 19:45: Riik saaks ju ometi keelata metsa 100 % hävitamist. Miks nad meie metsa ei kaitse???
    Laulupeo: Aga kes on tahtnud 100% mets maha võtta??? Ja milliseid metsa olukorda hindavaid uuringuid te olete näinud, mida uskuda? Sõitke Tallinnast Paldiski mnt mööda välja ja pöörake Tugamanni kohal paremale. Sõitke üle Vääna jõe ja leiate ennast Tallinnast 15 km kaugusel paksus metsas. Seal on metsa ka maha võetud, aga 100% ja isegi mitte 5% pole seal juttugi. Ma käin suvel erinevate jõgede peal kalal ja seda kirjeldatud hirmsat metsade hävingut ei näe ma kusagil
    13.03.2018 17:41
    on aga küsimus? 09.03.2018 12:47: kas me raiume liiga agaralt? Igaüks kes vähegi metsas liikunud on teab, et mitte liiga agaralt vaid kuritegelikult. põhjus muidugi see, et riik on reffide rumala majanduspoliitika tõttu pankrotis...
    Laulupeo: Kuidas Reffid oma rumala majanduspoliitikaga suutsid rahalisi reserve koguda ja majanduse juba 2016 aastal tõusule viia?
09.03.2018 12:47
kas me raiume liiga agaralt?
igaüks kes vähegi metsas liikunud on teab, et mitte liiga agaralt vaid kuritegelikult
põhjus muidugi see, et riik on reffide rumala majanduspoliitika tõttu pankrotis ja ainus koht kus raha võtta on mets, maavarad on hukatuslikuma mõjuga - sellest reostusest Eesti enam ei taastu
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    11.03.2018 12:31
    ... on see , kes ei saa aru . Ref saab väga hästi aru , mida teeb , veel hullem , nad on ka öiguskaitse kaaperdanud oma kuritegude katteks .
    11.03.2018 13:41
    Liigne agarus on alati ogarus.Võid kindel olla refikas.
    11.03.2018 17:25
    Meie laste, kes siiski Eestimaal elada soovivad, tulevik on elada sellises Eestis, kus väljaspool linnu on vaid tühi ja lagastatud väli. Ei metsi, ei külasid, ei talusid, ei mets- ega ka koduloomi, ei linde, ei mesilasi.
    Kas oleks veel võimalik seda lagastust peatada?
    Kas oleks veel võimalik Eesti valitsuse ja otsustusasutuste struktuuri muuta ja saada sinna asjatundjaid ning Eestimaast lugupidavaid ja Eestimaad armastavaid inimesi tööle ?
    Või on tõesti juba lootusetult hilja ?
09.03.2018 12:55
kui vaadata google äppi ülemaailma , siis enamus riikides käib kiirendatud metsade lageraie , soome ja kanada tagasihoidlikumalt , aga raie mastaabid on suurenenud köikjal , keegi ei tea täpselt , kas see on äri vöi mingi enneolematu puidu vajadus teadmata otstarbeks , oletusi on mitmeid ?!?
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    09.03.2018 20:48
    loogika on selles, et puidupõhist energiat kasutades jääb sellevõrra õhku lisamata pikka aega "maetud" fossiilsete kütuste süsinik
    11.03.2018 09:06
    ratsa rikkaks e AHNUS on selle nimel.
    12.03.2018 11:50
    Nii ongi: seniste/praeguste põllumaade väärtus väheneb ja erosioon teebneil hävitustööd. Meie ja siin seda eriti ei märka, rohkem troopiliste ja suurte sadudega piirkondades. Põllumaa lähab aina rohkem hinda, sellep ka mujalt maailmast on siin alatasa põllumaade ostjaid (Hiina neist vast tuttavam).

    Mis teemasse puutub, siiis siin on loomulikult ärihuvid esmalt määrajad. Matsirahvale meeleheaks räägitakse ka töökohtadest ja nende kõrgest tasuvusest.

    Tegelikult tuleks siiski kuulata metsanduse asjatundjaid - teadlaste-uurijate poolt, mitte palgalisi erinevatest firmadest (RMK esmajoones, see tundub väga hea rahamasin olevat - aga seda seal puitu rahaks masindajatele). Tuleb seegi selgeks saada, et mis on mets, mis on võsa, mis on noorendik ja kui vanalt tohiks puitu sellelt või teiselt metsamaalt võtta. Sedagi, kas puudepõld on õige metsa kasvatamise viis, loogika ütleb, et kõige tervem on siiski segamets. Kui on kliima muutus (ja aina rohkem on märke, et see on isegi ootamatult kiire), siis tabavad meid nii okaspuude seenhaigused kui ka uued kahjurid. Harilik mänd, meie kõige levinum puuliik, on paraku esmase löögi all, nende keemiline töötlemine käib puukoolides väga karmilt (ja kui ei käiks, siis läheb kogu seemikute ports kevadeks pruuniks - nähtud!).

    Võibolla tuleks aga kiiresti kõik maha võtta - kahjurid tulevad! Meenutan: aastakest 10 tagasi tahtsid Võrtsjärve kalurid järve tühjaks püüda: aga kevadeks on kalad surnud niikuinii! Noh, ei lastud ja ega ei olnud surnud kah.
09.03.2018 13:04
No tehke silmad lahti kui maal ringi sõidate, kas palju või vähe aga okupandid tegid minu meelest vähem lageraiet ja täisraieküps oli puu 80 aastaselt, mitte 70, nagu praegu.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    09.03.2018 16:32
    Üks ja väga suur põhjus on kalli raha eest ja pangalaenuga soetatud harvester mis peab ju oma ostu tagasi teenima. Ja kui see seisab siis ei teeni! Nii lähevad loosi kõik variandid ,ka illegaalsed .
    11.03.2018 07:57
    Tahaksin siin näidata pilte, milline näeb välja
    "raiet" tehtud metsast.
    Kuidas pilte näidata?
    12.03.2018 13:10
    ja vaadake seda koledat malelaua moodi lageraiet igal pool, ainult väga vähestel , juba vähemalt viis või kümme aastat tagasi tehtud raiekohta on istutatud noori puid, ENAMASTI KASVAB VAID PAJURISU JA LEPARISU
    Selleks , et noored puud oleks istutamiskõlbulikud, kulub vähemalt neli- viis aastat hoolitsust ja siis ka võivad metsloomad nad ära närida peale istutamist metsa.
    Selleks , et istikust saaks korralik puu , kulub palju hoolitsust- ISE EI KASVA MIDAGI HEAD.
    Kardan , et RÖÖVRAIET ON TÕENÄOLISELT PÄRIS PALJU TEHTUD- KUS ON LOODUSKAITSJAD..
09.03.2018 13:17
2018. aastal avaldati audit, kus leiti RMK osas seitse puudujääki, mille põhjuseks on raiete kahjustamine või vääriselupaikade hävitamine ning mitme ohustatud ja kaitsealuse liigi elupaiga raiumine.
    10.03.2018 20:57
    7 puudujääki üle kogu vabariigi ei ole tegelikult palju.
    Kusimus on pigem, kui suure mõjuga need kahjustamised olid?
    Kui me räägime Vääriselupaigaks, siis peamiselt on need nö. metsatüübi kaitse iseloomuga. Ehk siis lastakse lihtsalt omasoodu sellel metsaosal seal areneda. Kahjustamise alla läheb miljon asja, Näiteks metsatehnikaga läbi sõitmine, kus vana metsatee sees jne. Kas see nüüd selle metsaosa loomulikku arengut kuidagi hävitavalt möjutab on kujutlusvõime lennata laskmise koht.
    Näiteks oli ka üks ajalehe nupuke, kus kobras uuristas kaitseala järvest käigu maaparanduse kraavini, ning siis oli RMK süüdi, et tahtis järve kuivaks lasta,
09.03.2018 13:17
Kahju, et siia pilte ei saa lisada, sest harvesteriga lagastatud alad näevad välja muljetavaldavad, sealt on võimalik ainult üle lennata. Eks vanuritelt metsaärikate poolt väljapetetud ja lagastatud langid nii jäävadki, mingit metsa sealt enam ei tule, selliseid kohti küll, kus sarapuuvõsa juba ülepea, nii tihe, et läbi ei pääse - altpoolt pimedusest ei paista rohulibletki.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    09.03.2018 18:56
    valetad niiet suu suitseb. Ei tohi metsast maha kukkunud puud ega raielangilt midagi ilma rahata võtta. Absoluutselt keelatud. Isegi hinnakiri sellise puidu varumiseks. Kellelt need külamehed küsisid ja kes lubas???
    10.03.2018 21:01
    Kui omanikult küsisid ja omanik lubas, miks mitte.
    Riigimetsal on oma tingimused raielankide koristamiseks. Minge küsige metskonnast, kui tingimused sobivad, laske aga käia.
    Saage aru, ilma loata võtmine on siiski vargus. Isegi riigimetsast.
    11.03.2018 07:59
    ise ongi see kõige suurem varas, kes
    varastab tulevikust.
09.03.2018 13:20
Nende nn. "metsakaitsjate" peamine tunnus on võhiklikkus.
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    10.03.2018 21:41
    Kui soovin metsa kaitsta, siis ostan endale metsa. Tore. Nüüd tahaks veel puhast vett. Ostan siis endale tükikese merd? Ah ja normaalset õhku tahaks ka hingata???? Ikka saab, arve tuleb meilile...?
    11.03.2018 08:01
    oleks mul metsa, no selline lagastamine
    paneb ikka jooma küll.
    12.03.2018 13:18
    ja kõige rohkem teevad sinu metsas kahju just VÕÕRAD INIMESED, mitte loomad
    Sinu metsa võidakse tuua koormate viisi prügi,marjulised oma hooletu suitsetamise ja tuletegemisega , röövraie tegijad, puude haigused jne.
    Kõige eest vastutad ikka sina- kui sul on midagi, siis tea, et pead ka HOOLDAMA
09.03.2018 13:29
Erametsas raiumine on igaühe enda asi, siin pole midagi öelda. RMK osas tuleb käsk või keeld Keskkonnaministeeriumist. Milleks RMKd peksta?
09.03.2018 13:29
ja siis rehkendage,raitakse palju või vähe.
praegu on idiootlik olukord-mida rohkem seda tõelist metsa lõigatakse,seda rohkem võsa tekkib ja et võsa läheb ka arvestusse kui mets,siis seda rohkem metsa tekkib.
tekkib absurdne olukord-mets on,kuid puid pole
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    10.03.2018 04:06
    82 hektarit metsa võeti maha 15a tagasi, seemnepuud jäeti püsi.. Mis sellest metsast saanud on? Tihe sarapuurägastik. Enne oli seal ilus ürgmets kus olid ilusad kaharad kuused, kuused mis muuks ei kõlba kui paberipuuks. Arulage raidumine käib tänapäevani...
    10.03.2018 15:04
    Meie metsa pind on ca 2.5 korda suurem kui oli sajand tagasi ja see on kasvanud põhiliselt põllumajandusmaa arvelt. Üle poole Eesti pinnast on metsa all ja metsa pealetung jätkub. Rohkem kui 2 miljonil hektaril kasvab aastas juurde ca 15 miljonit tihumeetrit puitu koos okste-latvade-peenpuiduga. Sada aastat tagasi kui metsa pind oli 40% praegusest leidsid viimased tee hao näol ahju sest halupuud kõikjale ei jätkunud. Nüüdseks on metsade kogutagavara kordades suurem ja see kasvab järjest. Seni on kasutamist leidnud põhiliselt puidu jämedamad fraktsioonid ca 10 miljoni tm ulatuses aastas. Peenem ja vähemväärtuslik puit on jäänud suuresti metsa mädanema seoses piisava nõudluse puudumisega. Seetõttu on raiumata meie kiirekasvuliste lehtpuude puistud ja juurdekasvu asemel toodavad nad õhku CO2. Koos selle kontsentratsiooni kasvuga suureneb ka metsa tootlus eeskätt selle kiirema valmimisega. Fotosünteesiga toodetav orgaaniline aine koosneb pea täies ulatuses 3 elemendist milleks on hapnik vesinik ja süsinik. Viimane saadakse aga CO2 -st. Kuna CO2 kontsentratsioon järjest kasvab kiireneb ka taimede kasv. Nii lihtne see ongi. Kiiremini kasvavate taimede rakuseinad on õhukesemad mistõttu nad on rohkem vastuvõtlikumad haigustele kui varem. Kiirem kasv ja suurem vastuvõtlikkus haigustele tingib vajaduse lühendada raieringi. Kahjuks seda tihti ei aduta ja nõutakse jätkuvalt et raieringi kestvus oleks sama pikk kui ajal kus õhu CO2 sisaldus oli oluliselt madalam. Siit ka vastuolud metsaomanike ja metsa kaitsjate vahel. Näiteks Soomes pole raievanust kehtestatud ja see on jäetud metsaomanike otsustada.
    Nostalgia. Meie nooruses oli rohi rohelisem. Suved soojamad ja talved külmemad.
    Kindlasti oli siis ka mets kaunim. Ega vanemad meid mingisse patsikusse jalutama ei viinud - ikka kaunimasse kohta.
    Aga nüüdseks oleme need patsikud tihti teinud ise jättes õigeaegselt raiumata näiteks lepikud mis on tihti muutunud pea läbimatuteks toomingavõsast läbi kasvanud džungliteks.
    Meie kaitse all olevate metsade osatähtsus on suurim Euroopas. Samal ajal pole ühiskond erametsaomanikele piisavalt hüvitanud kahju mida nad saavad seoses kehtestatud piirangutega. Erametsa korral meie põhiseadus ei kehti. Siin kehtib sotsialismiajastu mentaliteet.
    Räägime küll maa tühjenemisest samal ajal mõistmata et selle üheks oluliseks põhjuseks on jätkuv sotsialism metsamajanduses.
    10.03.2018 21:10
    Raied ja SARAPUU ongi väga keeruline kooslus.
    Samas - täna me lõikame väga palju seda metsa, mis tsaari ajal metsastati. Ohtralt raiuti ka peale II maailmasõda - see ongi see 60-70 aastane mets, kus täna käiakse seenel-marjul (valdavalt) - kultuur puistud, korralikult majandatud algusest peale jne.
    Kui ühtlaselt raiuda, siis ongi metsad pidevalt erivanuselised. Samas tänane päev on selline, et tsaari ja I EW aegsed metsad on raieküpsed, ning raietega tekivadki uued aastakäigud, mis metsa erivanuselisust ühtlustavad.
09.03.2018 13:49
Lageraie on alati liiga palju ja liiga agaralt. Metsatraktori eesmärk on puhastada maa-ala metsast, et sinna ehitada järjekordne logistikakeskus või parteifunktsionäri villa. Kõigil muudel juhtudel on see mittevajalik ning röövellik suhtumine loodusesse. Normaalse hooldusraiega annab mets pidevalt puitu ega teki kunagi vajadust minna lõhkuma tervet ökosüsteemi lihtsalt puidu nimel.
09.03.2018 13:54
Jah, see võib küll nii olla paberi peal, aga tegelikus elus lokkab seal mingi madal võsa või põõsastik, millest ainult Buratino võiks tõelist metsa kasvamas loota. Mine sõida natuke ringi ja vaata, milline pilt Sulle avaneb. Ma ei julgeks oma võõramaa külalisi enam kusagile viia, nagu varem see kombeks oli, sest olukord on õõvastav, tõeline hävitustöö on toimunud ja lõppu pole näha.
09.03.2018 14:02
vaatad neid järjestikuseid keskkonnaministreid, nad on nii toredad ,nunnumeeter läheb kohe põhja. Arvatavasti on nad kantsleri (ristiisa) kaisukarud ja neist ei sõltu midagi. Kui ikka öeldakse et mets karjub kirve järgi, (kantsleri mantra) siis nende sosistamine ei muuda midagi.
09.03.2018 14:07
Kas vähe või palju ei oska öelda? Aga metsa teede äärest küll palju. Uusi teid pole juurde ehitatud pärast taasiseseisvumist ja kui, siis väga vähe. Teedest kaugemal mets küpseb üle ja hävineb. Ka lageraielankide servadesse koguneb juba paari aasta pärast hulk tuulemurdu, mida keegi ei korista ja ei kasuta ning lõpuks seal hävineb.
09.03.2018 14:28
Oodake uus tehas ,siis on Tartust Põltsamaa näha,ei ole segavat metsa ees.
09.03.2018 14:28
Sa jaluta läbi selle teeäärse metsa,mida sa autost vahid konn..metsad on seest tühjad nagu mädaõunad..see pole mets ,talvel proovi oma parsaga õhulend üle eesti metsade teha ,saad aru kas on metsad või mitte..talvel on parim aeg siis ei ole võsa roheline...
09.03.2018 14:31
arvamus,võtaks ehk hoogu maha..istuks,võtaks aja maha,mõtleks selle elu üle....kogu aeg ei pea kiirustama...niiguinii surmarong jõuab järele...
09.03.2018 14:32
on järelkasvava metsa vähesuses. 30 aasta pärast ei saa kuidagi sama osakaalu üldmetsast saagida, sest see osa saab juba poole peal täis. Seega tuleks hoopis vaadata tulevikku ja saagida nii, et praegu vähem ja 20 ja 40 aasta pärast sellevõrra rohkem ehk jaotada saagimismahud ühtlasemaks. Täitsa ühtlaseks muidugi ei saa, kuid poole tänasest ülejäägist jätta küll tulevikku. Täna aga ette võtta haigusega metsad ja suurendada harvendus- ja raviraiet.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    09.03.2018 18:56
    on nende meelest 10 sm noorendikud?
    09.03.2018 22:14
    inimese sekkumiseta 300-400 aasta vanuseks.alles siis,kui selgus et puu vaja rahaks teha,muutus ta 60-70 aastaselt hirmus põduraks.
    kui need 60-70 aastased puud on rahaks tehtud,selgub et mädanik sööb juba 40-50 aastaseid puid(ja tarvis muidugi maha võtta ja rahaks teha) ja kui need läbi,siis...
    10.03.2018 21:18
    Suurem probleem on kuuse hilise raiega.
    Üheks põhjuseks on muidugi ka nõuka aegne kuuse ülekultiveerimine, mida tehti paremate kavamamineku % ning sellest tulevate preemiate pärast. See on see, miks meie kuusikud nii haiged on. Istutati liiga märgadesse kohtadesse.
    Männil ei ole üldiselt probleem raiet ka 50 aastat edasi lükata. See võib rahulikult ka 200+ aastat vanaks kasvada.
    Kasel võib - aga ei pruugi, tulla südamikus tooni muutus. Samas väheseö määral, (teatud piirini) ei mõjuta see vineeri tootmist.
    Aga eks see ole kokkulepete koht.
09.03.2018 15:28
omal ajal jah raiusime metsa, vene ajal aga vedasime Družba nimelise masinaga metsa välja. Juba hulk aastaid meie Kaljuga saeme puid. Herbert Ving, Valmiera Depo poe neti võrgust.
09.03.2018 15:45
Vaadake kasvõi Google aerofotodelt, kui augulised on Eesti, Soome või Rootsi metsad.
Kui puidu kokkuostja kurdab, et Eestis on kasepalk kallim, kui naabermaades, siis on see ju Eesti metsaomanikele puhas rõõm.
Ainult loll müüb oma vara poolmuidu maha.
09.03.2018 16:07
Siin kobisevad sellised inimesed kes ise on metsa ainult pildi peal näinud
1 2 3
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega