Kiisler: kas Reformerakond teeb Palole "teatrit"?
Rahandusministeeriumi ootamatu sekkumine praamihanekesse sunnib küsima, kas selle taga pole taaskord peidus soov ostuhange nurjata? Tuleb vaid loota, et see bürokraatlik etendus saab siiski maksumaksjale soodsa lõpu, kirjutab oma arvamusloos riigikogu majanduskomisjoni liige Siim Kiisler (IRL).
Praamihanke osas tõi lõppev nädal nii häid kui halbu uudiseid. Ühtäkki vajus kokku terve rida otsitud ettekäändeid, miks riigil ei tasu praame osta või miks seda teha ei saa või ei jõua.
Teisalt tuli aga taas ilmsiks, et hea plaan vajab ka korralikku teostust. Küsimus, kas valitsus ka tegelikult tahab puukideta parvlaevaühendust või on rahandusministeeriumi juriidiliste põhjenduste taga tegelikult soov protsess mitmendat korda kraavi juhtida, on paraku ebaselge. Valitsuse järgmistest otsustest sõltub laevaühenduse kvaliteet ja hind järgmiseks 10 aastaks.
See, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi parvlaevaühenduse hanke võitis Tallinna Sadam, oli väga hea uudis ja maksumaksja seisukohast tervitatav. Tallinna Sadamale makstav dotatsioonisumma 10 aasta peale oleks ca 200 miljonit eurot, mis on ligikaudu 60 miljonit vähem kui konkureeriva pakkumise puhul. See muide viitab sellele, et Juhan Partsi argumendid praamide ostuga saavutatava kokkuhoiu osas pidasid vett. Paraku nagu heade asjadega teinekord ikka, kehtis ka see hea uudis vaid viivuks.
Samuti lükkas Tallinna Sadama hankevõit ümber valitsuse vahepealsed põhjendused laevade ostust loobumiseks. Teatavasti jättis praegune valitsus kevadel endale parvlaevade ostmisest taganemiseks tee lahti väitega nagu oleks kaks aastat liiga lühike aeg laevade ostmiseks või ehitamiseks. Tallinna Sadam aga lubab ehitada 2016. aasta oktoobriks neli uut parvlaeva.
Rahandusministeeriumi ootamatu sekkumine praamihanekesse sunnib paraku aga küsima, kas selle taga pole taaskord peidus soov ostuhange nurjata. Tõlkides selle valitsuse koostöö keelde, on küsimus selles, kas Reformierakond üksnes etendab majandusminister Palole head koostööd ja samal ajal hoiab tagataskus võimalust, et minnakse kallima lahenduse teed. Rahandusministeeriumi hinnang, et praamihange võib olla ebaseaduslik, võib majandusministeeriumi hanke nurjata ja nii saab läbi suruda maksumaksjale 60 miljonit eurot kallima lahenduse.
Tuletan meelde, et eelmine valitsus tegi otsuse, et riigil tuleb laevad osta või ehitada juba aasta tagasi. Kui siiani oli sellele käsipidur peale pandud Tallinna Sadama nõukogu kaudu, siis nüüd on protsess sammu võrra edasi liikunud. Tuleb loota, et see bürokraatlik etendus saab siiski maksumaksjale soodsa lõpu. Et see nii läheks, on vaja ka teravdatud avalikkuse tähelepanu. Juriidilisi põhjendusi, miks kasulikum variant kõrvale jätta, võivad palgatud advokaadid toota kaustade kaupa ning kindlasti treib keegi kuskil juba ka jutukesi sellest, kui halvad oleksid uued praamid vanadega võrreldes.
