Ettevõtja Rein Kilgi ja maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri pealtkuulatud vestluse eilses Postimehes avalikustamisest kujunes viimane piisk prokuratuuri kannatuste karikasse.

Nüüd soovibki riigi peaprokurör Norman Aas, et justiitsministeerium algataks kriminaalmenetluse seadustiku sätte muutmise, et tulevikus ei saaks advokaadid oma valdusesse kriminaaltoimiku koopiat.

Aasa hinnangul peaks vähemalt jälitustegevusega kogutud teabe osas minema tagasi enne 2004. aastat kehtinud sätte juurde, mille järgi oli kaitsjatel kriminaalasja materjaliga võimalik prokuratuuris tutvuda, kuid toimiku koopiat neile ei antud.

Eile Postimehes avaldatud väljavõte maadevahetuse kriminaaltoimikust sisaldas steno­grammi kujul Rein Kilgi ja Kalev Kanguri 2006. aastal toimunud telefonivestlusi, milles Kilk üritas endale odavalt riigimaad saada. Vastutasuks lubas ta Kangurile sularaha. Tehinguni mehed ei jõudnud, sest Kilgi hinnangul sai maa-ameti juht haisu ninna, et tegemist on eksperimendiga.

Kuigi prokuratuuri soov piirata uurimismaterjalide levikut vähendaks võimalust, et sellised stenogrammid satuvad meediasse, saaks vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul Eestist sel juhul esimene Euroopa riik, kes kaitsjatele antavat materjali piiraks.

„Millegipärast unustatakse siinkohal ära, et Eesti on Euroopa Liidu inimõiguste konventsiooni liige. Kas siis hakkab olema selline olukord, et ühel poolel on täisõiguslik materjal olemas ning teine pool istub kuid prokuratuuris ja kirjutab seda endale ümber?” küsis Glikman.

Kahetsusväärne tendents

Kuid riigiprokuratuuri selgitusel on seadusemuudatus vältimatu, sest viimastel aastatel on olnud ridamisi juhtumeid, kus uurimismaterjalid on sattunud ajakirjandusse. Riigiprokurör Margus Kurmi sõnul pole riigiprokuratuurile teada, kuidas või kellelt ajaleht Postimees kriminaalasja materjalid sai.

„Riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet kinnitavad, et õiguskaitseasutused sellist informatsiooni avaldanud ei ole,” lisas ta. Kuna ka varem on nii maadevahetuse kriminaalasja kui ka Rävala 8 kriminaalasja raames meediasse lekkinud uurimismaterjale ja kõnede salvestisi, peab Kurm üha sagenevat tendentsi äärmiselt kahetsus­väärseks.

Eesti Päevalehele teadaolevalt on riigiprokuratuur andnud maadevahetuse kriminaalasja toimikute koopiad tutvumiseks Aivar Pilvele, Leon Glikmanile, Marti Häälele, Raul Markusele, Asko Pohlale, Urmas Ustavile ja Üllar Talvistele. Prokuratuuri teatel pole aga tagantjärele võimalik tuvastada, kas keegi nimetatud advokaatidest on toimiku materjale avaldanud.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul on kõik toimikukoopiad identsed. Kuigi prokuratuur plaanib algatada juurdluse, kuidas kõne stenogramm ajakirjandusse jõudis, on lekitaja leidmise tõenäosus minimaalne.

Kilk: tegin eksperimenti

•• Ettevõtja Rein Kilgil oli ta enda sõnul Kalev Kanguriga suhtlemise eesmärk teada saada skeemi toimimise mehhanism.

•• Kilgi ütlust mööda on ta elus endise maa-ameti juhiga suhelnud vaid kahel korral ja nüüd on mõlema vestluse täpse sisuga võimalik kogu eesti rahval tutvuda. „Tegemist polnud minu tegeliku sooviga. Tahtsin vaadata, kuidas need asjad käivad. Tegin eksperimenti,” selgitas ta.

•• Ettevõtja väitel taipas Kangur, et tegemist pole tõsise sooviga. „Teisel korral andis Kangur mulle mõista, et pole mõtet asja ajada, sest see ei tasu ära,” lisas Kilk.

•• Kilk arvas, et tema isiku kaasamine afääri on ette võetud vee sogamiseks. „Ma ei kuulu nende paarikümne subjekti hulka, kes on saanud maid vahetada, ega kuulu ka nende 360 subjekti hulka, kes soovisid maid vahetada ja tegid selleks mingi taotluse. Mul polnud isegi looduskaitsealuseid maid,” lisas ta.