Killustiku lõpp viib ehituse kriisi

                     
1

Ehituste betoonitööde hind tõuseb kalli importkillustiku kasutusele võtmisega lakke.

Selle põhjus on lihtne ? Harjumaa vallad keelduvad Tallinna ehitamiseks vajaliku paemurru rajamisest. Suure osa praegu betoonitööde järgus olevate uusehitiste valmimistähtajad lähevad lõhki, sest alates eelmisest nädalast suudavad paemurrud ehitustele anda kõigest kolmveerandi betoonitöödeks nõutavast killustikust.

?Peame killustiku puudumise tõttu iga päev tellimusi tagasi lükkama,? räägib ühe suurema betoonitootja Rudus Eesti juht Toomas Vainola. ?Olukord on kriitiline ja riik peab sekkuma.?

Killustikku jagatakse limiidiga

?Väljastan killustikku üksnes limiidi alusel, nagu nõukogude ajal,? ütleb suurima paemurru Tallinna Paekivitoodete Tehase juht Vladimir Libman.

Olukord läheb kohe veelgi hullemaks, sest Tallinna naabervallad tõrjuvad uue paemurru rajamist nagu pidalitõbist. Keegi ei taha näha oma ukse all ligi üheksakordse maja sügavust paekivisse raiutud auku, mis laiutab kahe Väike-Õismäe suurusel alal.

Kolme aasta pärast ammendub kolmandik praegu Tallinna majade ja teede ehitamiseks kasutatavatest paekivivarudest ja viie aasta pärast järgmine kolmandik.

Ligi 40-protsendise turuosaga suurimal killustikutootjal Libmanil jätkub paekivi veel kümneks aastaks.

Eestis harjumuspäraseks muutunud halli paekivikillustiku asemele tuleb Soome ja Norra graniitkillustik, mis maksab paekivist kuni neli korda rohkem.

Vallad astuvad vastu

Eelmisel nädalal asutasid Saku valla külad vallavanem Arvo Pärniste kaasalöömisel Nabala Keskkonnakaitse Ühingu, et nurjata karjääri avamine Tallinna lähikonna rikkalikumas Nabala paekivimaardlas. Sakulasi toetavad ka naabervallad.

Tallinna Paekivitoodete Tehas, kuid ka Merko Kaevandused taotlevad Harju ja Rapla maakonna piirile Nabalasse ligi 500 hektari suuruse paekivikaevanduse rajamist. Selle koha peal ulatub ehituseks sobiva paekivikihi paksus kuni 25 meetrini, mis on ligi viis korda rohkem, kui seni kasutatavates karjäärides.

?Nabala maardla on kaevandamiseks kõige mõttekam, sest asub võrreldes teiste võimalike maardlatega tihedast inimasustusest kaugel,? selgitab keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Rein Raudsepp.

?Pealinna varustamine killustikuga on majandusliku julgeoleku küsimus,? lisab Libman.

Kuid Tallinna Tehnikaülikooli professori Rein Einasto kinnitusel ei sobi Nabala kaevandamiseks, sest põhjavesi asub seal kõigest mõne meetri sügavusel.

Paekarjäärid tuleks teadlase sõnul rajada hoopis pikki pankrannikut Jõelähtme valda, Maardu ja Kostivere kanti, kus põhjavesi asub sügaval. Samuti leiduks sobivaid kohti Harku vallas. Kuid Harku vald on juba asutanud kaevanduste tõrjumiseks Sõrve Looduskaitseala ühingu.

Transpordi kalliduse tõttu on majanduslikult mõttekas vedada killustikku kuni 50 kilomeetri kaugusele. Kuid juba veeti killustikku Tallinnast isegi materjalipuuduses vaevlevasse Lõuna-Eestisse ning Tallinna rohkem kui saja kilomeetri kauguselt Kundast.

1

Nimi
Kommenteerimistingimused