Kindlustus pelgab metallkorstnat

Metallist moodulkorstnate tõttu on peamiselt uusehitistes või rekonstrueeritud hoonetes puhkenud oluliselt rohkem tulekahjusid, peab tõdema päästeameti tuleohutuse planeerimise ja analüüsi talituse juhataja Rait Pukk.

Esimesed vead tehakse tema sõnul juba korstna valikul. Müügil olevad metallist moodulkorstnad on välimuselt täiesti sarnased, aga kasutusvõimaluste ja -omaduste poolest on need erinevad. Kui neid eristada ei oska, võib teinekord saada suure summa eest halva lõpptulemuse. “Kahjuks mängib vahel oma siiras teadmatuses olulist rolli ka kauba müüja,” tõdeb Pukk.

Korstna soetamisel tuleks uurida selle temperatuuriklassi ehk millise temperatuuriga võivad olla korstnasse sisenevad põlemisgaasid. Kui see on kütteseadme väljundgaaside temperatuurist väiksem või sellega võrdne, siis on esimest ja tihti ka üht olulisemat viga välditud.

Metallkorstnad on teinud ettevaatlikuks ka kindlustusfirmasid. If Eesti Kindlustus manitseb näiteks, et enne suitsutoru kinniste konstruktsioonidega (kipssein, vahelae läbiviigud jms)  katmist võiks võimalusel kohale kutsuda ehitusjärelevalve spetsialisti või päästeameti eksperdi, kes kontrolliks töö kvaliteeti. Samuti tuleks enne katmist proovida kütta. Ehitusobjektil peaks käepärast olema esmased tulekustutusvahendid.

“Kui vaadelda uutes ja renoveeritud elamutes toimunud tulekahjusid, siis kahtlemata on metallist korsten sagedasem süüdlane kui kivikorsten,” ütleb If Eesti Kindlustuse varakindlustuse vanemtootejuht Merko Kimsto. Tema sõnul oskab pottsepp traditsioonilist telliskivikorstnat üldjuhul laduda ja tuleohutuse seisukohalt ei ole uute kivikorstnatega probleeme. Metallist korsten on meil aga üsna uus nähe ning selle paigaldamine on parasjagu keeruline. “Hetkel korstna tüüp lepingu sõlmimist ei mõjuta, kuid võib juhtuda, et see hakkab tulevikus mõjutama kindlustusmakse suurust,” lisab Kimsto.

Eesti kindlustusseltside liidu juhatus kinnitas mõni aeg tagasi metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri tuleohutuse nõuded. Tõenäoliselt ei hüvitata tulekahju rahaliselt, kui nimetatud ohutusnõuded jäävad täitmata.

“Õigesti paigaldatud metallist moodulkorsten pole ohtlikum kui kividest laotud korsten,” on firma Ideekamin juhataja ja kaminameister Helar Kriisa veendunud. Ta lisab, et on kuulnud mitmest tänavusest tulekahjust, mille põhjuseks oli just tahma süttimine kivikorstnas.

Ka kaminasalongi 12 Kaminat juhataja Priit Hanson kinnitab, et väitel, nagu ei sobiks metallkorsten põhjamaisesse Eestisse, pole alust. “Vastupidi, moodulkorsten ei ima endasse nõgi ega niiskust. Selline korsten soojeneb oluliselt kiiremini kui telliskorsten, seega hakkavad suitsugaasid moodulkorstnas liikuma palju kiiremini,” ütleb ta.

Metalli eelised

Hanson soovitab metallist suitsukorstnaid lasta paigaldada ainult spetsialistidel. Metallmoodulkorstna soojusjuhtivus on suurem kui kivikorstna oma, seega tuleb väga täpselt järgida tule-ohutuse põhimõtteid.

Hansonil on ka hoiatav näide: “Üks õnnetus juhtus ehitusjärgus majaga. Väljas oli külmakraade üle 20 ning ehitustöölised kütsid kaminas ehitusmaterjalide jääke, parketti, lauajuppe jne, mille tulemusel tõuseb põlemisgaasi temperatuur kuni 800 kraadini. Ülekütmise tagajärjel süttisid katusetalad ja ehitusjärgus maja hävis. Asja kohta algatati kriminaalasi.”

Moodulkorsten, nii metallist kui ka keraamiline, peab Hansoni sõnul vastu madalal temperatuuril töötavate kollete (kaminasüdamikud, gaasi-, õli-, puidukatlad) puhul, tema ehituse kulud on väiksemad ja paigalduse aeg üks kuni kaks päeva.

“Eeliseks kivikorstna ees on parem tõmme tänu siledale ja kiiresti soojenevale sisetorule,” ütleb Kriisa. Vedelküttekatla jaoks peab paigaldama happekindla sisetoruga korstna, mille saab paigaldada ka kivikorstnale.

Metallist moodulkorstnaid saab kasutada peaaegu kõigi küttekollete puhul.

300 väljakutset korstnate pärast

•• Mullu oli päästekeskustel 299 väljakutset, mis seostusid korstnatega. Siia hulka kuuluvad tahmapõlengud, paigaldusvead jms. Arvestatav hulk on ka pisemaid põlenguid, millega omanik on ise hakkama saanud ja päästeteenistust pole välja kutsutud.

•• Puudub täpne statistika selle kohta, millise korstnaliigi puhul on tekkinud kõige rohkem tulekahjusid.

Suitsukorstna paigaldamise põhivead:

•• liiga väike vahemaa põlevmaterjalidest konstruktsioonideni;

•• vale soojusisolatsioon;

•• vale või lohakas soojusisolatsiooni paigaldus;

•• soojusisolatsiooni kahjustumine suitsukorstna väliskesta puudumisel;

•• suitsukorstna ebakvaliteetne kinnitamine;

•• ülekütmine.

Allikad: päästeamet ja OÜ KindlustusEst Kindlustusmaakler