NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
17.07.2017 05:46
õige.riik peletab oma maksu poliitikaga inimesi eemale.eestis on ca 80000 ilma ravi kindlustuseta inimese.tulebki oma igapäevasest elust pangad ja ametnikud eemal hoida.
Kommentaar eemaldatud
17.07.2017 07:03
Tegelikult on see hoopis suurem võimalus müüjatele saada asjast lahti.
    17.07.2017 07:27
    Müüge välismaalastele ,neil jätkub raha eestimaa kokku ostmiseks .
    17.07.2017 10:21
    Tragikoomiline on, et need välismaalased tulevad sageli illegaalselt üle EL-i lõunaosariikide piiride ja raha neile kinnisvara hankimiseks leitakse neilt samadelt maameestelt välja pressitud maksudest. Kõik selle nimel, et mõnel ajudeta parasiidil püsiksid helged unistused Brüsselisse veel kõrgema sissetuleku peale vegeteerima pääsemisest. Aga eks me ise nad sinna võimu juurde valisime, ehk maameestel püsivad oma majandusprobleemid ka järgmiste valimiste ajal meeles.
    17.07.2017 12:40
    Just, sotsiaalliberastlik Päevaleht võiks ka küsida, miks peab see eesti kodanik omale elamise soetamiseks laenu võtma kui kolmandatest riikidest tulnud illegaalsetele immigrantidele annab eesti riik elamise TASUTA? Kas ainult sellepärast, et me oleme ennast esindama valinud selgrootud ja põhimõteteta karjeristid ja aferistid?
17.07.2017 07:20
Laenukõlbmatu on laenukõlbmatu. Pole vahet, kus ta elab.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    17.07.2017 10:57
    Pankade jaoks on laenukõlbmatu ka kindla sissetulekuga inimene kes on üle 5a stabiilselt korterit üürinud. Kas see ei näita et inimene saab hakkama? Laenusumma tuleb enamasti soodsam kui üürimine. Lisaks on laenukõlbmatu ettevõtja kes ise endale töökoha loonud, pigem antakse kergemalt laenu selle ettevõtte töötajale kes pole juhatuses vm osanik/aktsionär. Ei tasu rääkida ka Soomes Eesti firma all töötavatest kõrge palgaga pereinimestest või välismaa firmas töötajatest kes töötavad pika ajalooga firmades. Pankade tingimused on ajuvabad
    17.07.2017 11:48
    Kristian Kirsfeldt KALEVIPOEG 2.0
    Esimene võitlus sarviktaadiga
    “…Pankur sündind kaugel ajal mitme maa ja mere taga,
    kuskil kaugel Põhjamaalla.
    Olnud segast tõugu veri, mutanteerund mehikene.
    Isa olnud kassamasin, arvutuse aparaati;
    ema lumememm, ümarik, jäätund südamega leedi.
    Nendel sündis poisikene, külmalt kalkuleeriv olend,
    jahesüdamega geenius.
    Põrguline kasvas, kosus, kodust kaugemale sõitis,
    meie maarjamaale maandus….
    …..Siis läks põrguline hoogu, ehtis linnad piltidega,
    parimate polstritega, magusate sõnadega.
    Ajas inimesed hulluks,…tegi telekas reklaame,
    mille peale kogu rahvas läks ja võttis krediitkaardid.
    Nüüd on kõik ta alamateks, ikestatud orjarahvaks,
    keda pankur keelab-käseb,
    nõuab toorelt teopäevi, võla täpset tasumista,
    igapäevast andumista…..”
    17.07.2017 11:50
    Rootsi Laari skeem on üks suuremaid

    Üks suuremaid Eesti lähiajaloo majanduspoliitilisi mahamüümise afääre, mille kõrval IRL-i elamislubade vabrik lausa kahvatab, on Eesti majandusruumi Rootsi finantseerijate kontrolli alla mängimine. Skeemi üks võtmetegelasi on tuntud Eesti isamaalisuse eest seisev poliitik, IRL-i esimees, praegune kaitseminister Mart Laar. Tema roll skeemis on sedavõrd suur, et tema „Rootsi Laariks" nimetamine ei oleks üldsegi mitte liialdus.

    Kõik algas Eestis tegutsevate välispankade, kellest Swedbank on kahtlemata siinsel turul suurim, huvist kontrollida täieõiguslikuks eurotsooni riigiks pürgiva piirkonna laenukliente. Mäng käis sellele, et kes krabab endale rohkem eluaegseid laenuorje, see võidab.

    Selleks et oma panustega mitte liiga üle pingutada, kuid samas ka mitte lasta kasumil teiste pankade taskutesse joosta, vajas Swedbank endale kaitseinglit ja toetajat, kes ütleks, kui kaugele võib riskeerimisega minna. Pank vajas „oma juhtivat poliitikut", kes annaks garantii, et Eestis ootamatult laenuvõtjaid kaitsvaid seadusi vastu ei võetaks ja poliitika inimkeskseks - pangavaenulikuks - ei muutuks.

    Lahenduseks oli Mart Laari valimine Swedbanki nõukogu liikmeks 25. aprillil 2006. aastal. Arusaadavalt ei otsinud pank selle valikuga endale pangandusalaseid teadmisi, sest vastasel juhul oleks elupõlise ajaloolase asemel tehtud panus mõnele majandusharidusega ja tugeva panganduskogemusega inimesele, kelle TOP kümnesse, viiekümnesse ja ka sajasse Mart Laar Eestis kahjuks ei kuulu. Pank tahtis ikkagi poliitilist käepikendust, kes suudaks anda garantiisid ja sillutaks teed rahulikuks edasiseks tegevuseks Eesti inimeste laenuorjastamisel.
    http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=18407
17.07.2017 07:27
Jääb mulje, nagu suurlinnade(mida Eestis polegi) elanikud suudaksid osta korteri ilma laenuta. Linnarahvas ostab ka autod järelmaksuga(laenuga. Maamehel on see raha kapist võtta.
Ikka keegi aga õhutab vaenu ja ebavõrdsust elanike vahel.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    17.07.2017 10:28
    asd ei ole vist ammu maal käinud. Raha on kodus paremal juhul 10 euro jagu ja ülejäänu ilusasti pangas.

    Muide, meil siin maal on ka vesi ja internet ja polegi muldpõrandad.
    17.07.2017 19:51
    Aga vaata, mis parsadega maamehed sôidavad ja millised uued kallid autod on linnainimestel!
    Samas majanduslikult môtlev inimene ei pane 50 000+ raha korraga välja e ei osta oma rahast autot korraga välja, vaid odavam on maksta kuumaksu mōnisada eurikut ning ülejäänud raha investeerida börsile (teenid päevaga liisingu kuumakse tagasi).
    17.07.2017 22:52
    Jutus paar errorit- 50000€ auto kuumakse ei ole parsada euri ja ka paarsada euri ei ole tavalisel inimesel võimalik päevaga börsil teenida, kuna selleks prab seal mängitama väga paljubsuuremat summat kui 50000. Aga muidu hea torkekatse!
17.07.2017 07:29
Kui ostja võtab pangalaenu, siis müüja saab kogu summa kohe kätte. Kui teha järelmaksu leping, siis müüja hakkab saama mingi paarisaja euro kaupa kuus kuni kinnisvara hind on tasutud? Mis kasu müüja sellest saab? Miks keegi peaks tahtma nii müüa? Ainus variant, mida mina suudan välja mõelda on kinnisvara, mille asukoht ja seisukord on nii halvad, et a) ta on odav ja saab aastaga välja ostetud ja b) keegi ei taha seda, hea kui järelmaksugagi lahti saab..
    17.07.2017 07:39
    Katsu nüüd mõelda. Olla müüja ja pank ühes iskus pole üldse mitte paha ning kui intessitulu pole kasu, siis miks pangad seda võtavad.
    17.07.2017 08:05
    kas sisuliselt isegi riik-s.t maksumaksja- maksab intressi tulu võtmise eest pankadele peale veel, kui inimnene saab selle vähendada maksustatavast tulust.
17.07.2017 07:32
Aga miks peab ostma? taielik loll artikkel.
17.07.2017 08:00
...koduostja????????Ostetakse kinnisvara.Ega siis kõik ei saa olla kin nisvaraomanikud.Kodu on tunne,tunnet ei saa osta.
17.07.2017 08:09
Asi võib olla ka selles, et vaadake enamike müügis olevate nn maamajade objektide omapära- maja maal, linna krundi suurusega ning ilma metsata. Ehk puudub pangale oluline likviidne vara. Mets ja maa on väärtus, millele on võimalik hüpoteek määrata, majale maal ei pruugita seda teha, kõik sõltub asukohast. Kui selline olukord kestab, tähendab see vaid üht, maamajade hinnad langevad ning halvema asukohaga ja kehva kvaliteediga majade osas tuleb ostja leidmiseks peale maksta...Teisiti vaadates on ilma pangata ostmine hea, hind peegeldab tegelikku turuväärtust, mida ei saa öelda täna nelja seina ostjatele, kes seda 30 aastase laenuorjusega teevad. Sundseis küll, aga panga nuumamine on sinna sisse kirjutatud...
17.07.2017 08:17
Palun valgustage ka seda nüanssi, et kui järelmaksuga ostja on ise miski toimetulekutoetuse saaja, siis sellest hetkest, kui järelmaks on makstud ja ostja muutub kinnisvaraomanikuks ei klassifitseeru ta enam toetusekõlbulikuks?

Kui võlaõigusliku müügilepingu korral ostja jääb jänni maksete tasumisega ja leping lõpetatakse, millise sunnivahendi abil saab teda sundida taastama endist olukorda?
St likvideerimamobjektil tehtud muudatused.
Kas saab kinni pidada juba temalt laekunud summat?
    17.07.2017 09:41
    Kui keegi jääb jänni maksete tasumisega, siis milliste sunnivahendite abil sa teda mingit endist olukorda taastama paneksid . Kui ma ei eksi, siis ei tohi järelmaksuga ostja oma ostetaval objektil enne mitte midagi teha kui kogu raha müüja arvel on ning asi tasutud ja ostja oma . Mis puudutab seda, et järelmaksuga ostja on toimetulekutoetuse saaja, siis ei kujuta ma ette, kas ja kuidas selline aspekt müüjat puudutaks?Sellel ettekäändel, et toimetulekutoetus ära lõppes,pole müüjal mingit vastutust ehk siis oleks juba selle ostja enda mure.
17.07.2017 08:23
et Lõuna - Eesti linnades on tohutu tööpuudus ja see on elamispindade hinnad väga alla löönud. Korraliku krundiga majad jäävad tühjaks peale vanemate inimeste lahkumist siitilmast, lapsed on kuba ammu olnud sunnitud otsima tööd kas välismaalt või Tallinnast. Valgas üritasin müüa ämma maja väga odavalt, soovijaid oli noori, kuid kõik paduvaesed lastega pered, ainuke sissetulek laste toetus. Siis sai lepind tehtud ühe noorepoolse venelasega, kes ütles, et tal on töö ja maksab iga kuu 200 euri. Kolis sisse, mingit aha ei maksnud, valetas, tegi sellest majast mingi salakauba punkri ,lõhkus veel kasvuhoone jne.Vedeles seal tasuta aasta aega, enne kui sai välja kupatatud. Ei soovita sellist " järelmaksu " kellelegi! Lõpuks sai ühtedele tüüpidele see maja naeruväärselt madala hinnaga antud ja riik pistab veel oma karvase käe perekonna ehitatud eluaseme müümisel vahele! Häbiväärne! Õudselt kahju on inimeste oma vaevaga loodud väärtusi alla igasugugust mõistlikku hinda ära anda ja nuumata veel sellist riiki, mis on plaanipäraselt hävitanud tootmise, väiketalunduse, tööhõive.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    17.07.2017 09:59
    Kui sa seda maja ilusaks pead, siis ainult seestpool. 1-korruseline väljast peldik ja nii suure krundiga 65m2 (!) lauda eest 40k välja käia piirkonnas, kus elavad mustlased, pole rentaabel. Vaata parem natuke kallimaid pakkumisi samas linnas ja leiad tõesti kaasaegse renoveeritud ilusa maja.
    17.07.2017 10:09
    09.59
    Ma ei tea, mis kuulutust Teie lugesite, aga selle maja krunt on 2274 ruutmeetrit. Ma elan praegu Tallinna taga paarismajas, ja minu krundiosa on täpselt poole väiksem.
    17.07.2017 10:58
    53-aastane ei pea mõtlema 30 aastat hilisemale ajale kui jõud tõesti enam vist üle ei käi. Et kannatad terve elu igaks juhuks, et pealinna arstiabi lähedal oleks? Siis jääb ju elu elamata.
17.07.2017 08:37
musta???

Kui käid ametlikult tööl ja saad ca 500-700 eur kätte oled ikka sunnitud laenu võtma, kui üldse antakse.
Väikelinnades eriti suuremat pelka ei saagi.
17.07.2017 08:58
Ka nn maal võib leida piisavalt helikopteri- ja lennukimehi, kes pole iialgi Tallinnas elanud. Keset metsasid võib leida tõelisi häärbereid ja hunnituid iluaedasid. Tallinnlane arvab, et maainimene elab peamiselt bussijaamas või poe taga 2L Bock näpus, nagu teleseriaalis nähtud.
17.07.2017 09:08
Pankadel on ikka rasked ajad. Pea 2k teenivana, 35a ja ilma ühegi laenuta sain vastuseks et laenu ei saa. Mul tekkis küsimus, et kes siis üldse saab? Kui kaasaga koos nipitades ühest pangast ikkagi saime lõpuks laenu siis seb muidugi tuli lunima et miks meilt ära läksite :D
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    17.07.2017 19:08
    Meie pankadest on raske ka 4k teenival 50+ inimesel vajalikus mahus laenu saada - panga jaoks "liiga vana ja liiga vaene". Ei ainsat plekki finantsajaloos ja ka sissemaksuks 20% olemas.
    17.07.2017 19:56
    Vajalikus mahus saaksid laenu küll aga ilmselt tahtsid a la mingi 400 000 maksvat maja osta aga ei adu, et pensionieaks peab laen makstud olema! Kui aga sa üle 50-ne, siis lühikese perioodi peale oleks kuumakse sulle ülejōukäiv!
    17.07.2017 19:58
    Ei jōua imestada, kui rumalad inimesed ikka on...ei tee elementaarset eeltööd ära: mis ronid panka kui sul ei ole sissemaksuraha kogutudki! 10 000 on tänapäeval kommiraha suht.
17.07.2017 09:41
Kogu artiklit lugeda ei saa, aga miks sinna mitteperspektiivitusse kohta kinnisvara peab ostma?
Ma tean inimesi, kes buumi ajal Kohtla-Järvele kortereid ostsid. Keskmise suurusega korter maksis 30 000 eurot. Praeguseks on nende korterite väärtus ehk 2000 eurot. Võib ka juhtuda, et isegi tasuta ei taha keegi.
    17.07.2017 11:05
    Mis mõttes perspektiivitu koht? Võib-olla ma tahan elada seal ja kõik. Muidugi panka ei tasu küsima minna, neil pole antud kohaga seoses mingeid emotsioone ega unistusi, ainult kuivad numbreid.
    Ma ei saa tervet oma elu elada ainult selle mõttega kuidas see mulle võimalikult kasulik on.
    17.07.2017 13:48
    Perspektiivitud kohad=kaugel suurematest linnadest, kus puudub töö , kust inimesed massiliselt ära kolivad, kus kv hinnad pidevas languses. Ei ükski normaalne inimene ei ostaks sellisesse kohta kv-d, ei annaks sellisesse kohta ostmiseks laenu, ammugi siis finantsasutused.
    Iga laenu puhul ostetav kv ju tagatiseks -kui annad laenu 10 000 aga korteri väärtus ajas kahenenud 2000-le, siis makseraskuste korral ei saa ju laenuandja su vara realiseerida ka, ikka jääb kahjumisse.
    17.07.2017 13:53
    Otseses mōttes perspektiivitud kohad on Sillamäe, Tapa, Avinurme, Lõuna-Eesti pisikesed külakesed jms. Kohad kust noored lahkunud ja kus pole töökohti!
    Sellised kohad on penskaritele kōdunemiseks ja linnainimesele võileivaraha eest suvilaks ostetavad.
17.07.2017 09:50
sellise pasa lugemise eest raha küsida-pange see delfi parem kinni või andke ansipile kommunismi õpetamiseks
17.07.2017 10:47
elupaiga leidmine oleks palju lihtsam üüritavate vallakorterite olemasolul. Töötaja saab maal 600€ nagunii kätte, sellest 200€ väiksele korterile (kuni 40 ruutu) pole sugugi palju. Töökohta vahetades kuskile 50km eemale pole enam arukas sinna liikuda, arukam on kohapeal elamispind leida.
See oli nõukogude ajal, kui töökoht igavene, siis sai ka omale elamu püsti panna. Nüüd on ärituuled heitlikud, täna on tööstus külas, homme lõpp.
Tegelikult saaks maal ka kinnisavarast kergemini lahti, kui ei tahetaks liiga palju pappi saada. Kui omal ajal ehitades oli nõudlus elamispinna järele üks, siis nüüd teine, ning üldse mitte kunagise kasuks. Omanik võib ju hinnata oma korterit 20000-seks, kuid uutes oludes saaks ta sellest lahti ehk vaid 5000-ga. Väärtus kaob ajaga, kui ümbruses pole enam tööd, poodi, haiglat, lasteaeda, kooli jmt. Nüüd on aga selline olukord, kus pakkumisi on palju aga ostjaid vähe. Müüja hoiab oma pinda kinni, ise ta ei saa midagi ja tema pinnal ei saa elada samuti keegi. Kui võrrelda aga järelmaksu ja üüri, siis nt 10 aastaga 200€ kuus teeb 24000€, järelmaksuga 20000€ aga raha odavnedes palju vähem. See räägib järelmaksu kasuks, kui kohe ei suuda välja osta. Igatahes on see odavam üürimisest. Samas jätab üürimine elanikule vabad käed, ta võib lihtsalt lahkuda, järelmaksuga omanik aga peab oma elamispinnast taas lahti saama. Ja seda saab ta ehk taas hinda alandades ehk kahju saades.
Neid arve võrreldes tundub, et majanduslikult oleks omanikule kasulikum oma elamispind ikkagi välja üürida, kuid talutava üürihinnaga. Siis on ka elanik valikutes vaba. Samuti saaks üürnik ajaga pidevalt lisa. Seda teed ongi läinud nt Tallinna korteriomanikud, kes teenivad 2-3 pensioni korteri väljaüürimisega rikkuritele endale lisa. Omaniku kohustuseks on seejuures aga remont teha.
17.07.2017 11:24
Ega paljudele vist ei meenu see Kodutunde ämbrisse astumine selle naisepeksjast koertemehega. Seal oli sama teema - 6000€ järelmaksu, millest sentigi ei makstud ega kavatsetudki maksta, loodeti annetustega saada. Seal olid vist minu mäletamise järgi korralikud lepingud ja omanik maksis ka kindlustust järjekindlalt. Millega see seebiooper on päädinud praeguseks, pole teada. Igal juhul kaastunne kinnisvara müüjatele sellisel kujul, kinkimine tundub mõttekam.
17.07.2017 11:52
Kas Sa oled id..t, ei saa kirjutatud kommist aru? Mis sa ruigad? Mis kuradi nutsust sa kiunud, öeldi juba, et tegemist oli sisuliselt kingitusega! Aga inimesed on nii vaesed ja viletsad, et ei suuda isegi kingitust vastu võtta! Ja see ongi selle EL pugeja riigivalitsuse süü, et Valga linna elanike arv on ca poole võrra vähenenud ja töökohti pole. Varem oli Valgas 6 tööstusettevõtet , kus 1000 või rohkem töötajat! Enamikus neist oma lasteaed, söökla , hambaravikabinet.Mis praegu on?
    17.07.2017 12:46
    Mnjaa, eks see ole Eesti nn. eduloo üks tahke. Vanasti viidi ka kauged külalised Kirovi nimelisse kalurikolhoosi edulugu jälgima, muide, nüüd ikka ka (Potjomkinlus pole kuhugi kadunud). Kaugetele külalistele ikka ka uhkemad hooned ja korterid, rahaliselt tugevam tugi (pagulased, seiklusturistid).
    Aga jah, kes siis ikkagi laostas need ettevõtmised (vara, kasvõi vanaraud). Uuritagu uuema aja lugusid, mitte ärge mütake mineviku prügikastides......
    17.07.2017 15:21
    kõnemaneer ja väljendusoskus on TULE TAEVAS APPIL! Vaat see näitabki EU eesistujamaa ja eesti rahva KÕRGET KULTUURI! Millised kaunid sõnad, millised imeilusad fraasid!
17.07.2017 13:22
Laenukõlbmatu ei ole laenukõlbmatu ja on vahe küll, kus inimene elab.
Üksikisikuna laenukõlbmatu korteriühistu liige saab ühistu nimekirjas olles kortermajale laenu vaatamata sellele, kas ta on alampalgaline, osalise töövõimega, töötu, 90-aastane vms, kedagi ei huvita, kuidas ta laenu maksmisega toime tuleb.
Kas on naeruväärne?
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega