Arco Vara avas Riias büroo

Eesti kinnisvarafirma Arco Vara avas esimese Eesti sama ala ettevõttena büroo Läti pealinnas Riias.

AS Arco Vara Tallinna büroo juhataja Ivar Siimar ütles, et Eesti ja Läti majandussuhete tihenemine tingib vajaduse vahendada huvipakkuvat kinnisvara naaberriigis.

Arco Vara nõukogu esimees Arti Arakas ütles, et Riia büroo asutamine on firmale esimene samm ühtse Balti kinnisvaraandmebaasi loomisel. Ta avaldas lootust, et esimene samm ei jää viimaseks, täpsustamata siiski, millal ja kuhu Arco Vara edasi areneb. "Veel on vara valgustada, kui kõik hästi läheb, ei jää see Balti riikide suhtes viimaseks sammuks," ütles ta.

Arakas ei osanud veel öelda, kui palju läheb uue büroo asutamine maksma, viidates projekti pooleliolekule. Ta märkis, et investeeringute kogusuurus selgub aasta lõpuks. Araka sõnul annab Läti kinnisvaraturule minek võimaluse teenindada paremini väliskliente, kes on huvitatud Balti majanduspiirkonnast tervikuna ja soovivad kompleksset kinnisvarateenuste paketti.

Arco Varal on Araka sõnul välisinvestoritega meeldivad ja tõsised ärilised kontaktid. Kuna Eesti turg on investorile suhteliselt väike, on nad huvitatud laiemalt Baltimaadest kui piirkonnast, selgitas ta. Arakas kinnitas, et Läti ja Leedu pole sarnast huvi turgu laiendada seni ilmutanud. Tema hinnangul on Eestil kinnisvaraturul naabrite ees umbes kolmeaastane edumaa, mis tingis ka esimese sammu ühtse Balti andmebaasi loomisel. Arco Vara andmeil pole seni ka teised Eesti kinnisvarafirmad pidanud läbirääkimisi Balti turule minekuks. Küll on Araka hinnangul võimalik, et teised firmad hakkavad kasutama Arco Vara loodud andmebaasi, täpsustades, et seni pole sellealaseid tõsiseid kokkuleppeid sõlmitud. "Kui see on Arco Varale kasulik, siis on see võimalik," oli ta napisõnaline.

Läti loob kinnisvaraturgu

Läti parlament kiitis Diena teatel heaks reeglid, mis reguleerivad Läti kinnisvaraturgu ning sillutavad teed vaba kinnisvaraturu kujunemisele maapiirkondades.

Lisaks maaostutehingute hõlbustumisega lätlaste jaoks avanevad samuti kinnisvara omandamise õigused riikide kodanikele, kellega Läti on alla kirjutanud lepingud investeeringute vastastikuse kaitse kohta.

Läti parlamendi reformide eest vastutava komitee esimees Janis Razna ütles, et sisse viidud seadusandlikud muuudatused aitavad kaasa välisinvesteeringute ligimeelitamisele Lätisse.

Kaks parteid - Isamaa ja Vabaduse Eest ning Läti Rahvusliku Sõltumatuse Liikumine, olid kinnisvaraturu liberaliseerimise vastu, märkides, et see tähendaks kauplemist maa kui Läti rahvusliku rikkusega ning Läti kui agraarrahvastikuga riigi identiteedi minetamist.

Kinnisvaraseaduste menetlemise protsess Läti parlamendis peaks lõppema oktoobris. Koos kinnisvaratehingute reguleerimisega maapiirkondades on juba käigus analoogilised seadused linnade kinnisvaratehingute reguleerimiseks.

Pärnu turu krunt võidakse tagastada õigusjärgsele omanikule

Pärnu vana turu krunt on tagasi minemas õigusjärgsele omanikule. Pärnu linnasekretäri Ulvi Reimetsa sõnul soovib linnavalitsus enne tagastamisotsuse tegemist veel kord tutvuda turgu ning selle ehitisi puudutava dokumentatsiooniga.

Turu ehitisi puudutava dokumentatsiooni järgi on krundi õigusjärgne omanik Ain Pajo lugenud ehitiste reaalseks väärtuseks umbes 580 000 krooni ja linnavalitsus ühe kinnisvarabüroo abiga 1,6 miljonit krooni.

ME Vana Turg bilansiline väärtus on umbes 700 000 krooni. Pajo sõnul saab linn oma kompensatsiooni turu eest igal juhul kätte. Samuti ei jää keegi turu 23 töötajast peale turu juhataja tööta, kinnitas Pajo.

Pärast turu tagastamist kavatseb omanik ehitada praeguste lagunemisohus putkade asemele 50x70-meetrise turuhalli.

Pärnu linnavalitsus on põhimõtteliselt nõus turu krundi tagastamisega. õigusjärgne omanik on nõus hüvitama tema krundile ehitatud kaupluste maksumuse. Kogu asjaajamine seisab linnavalitsuse otsuse taga. Reimets ei osanud öelda, millal võiks Pärnu vana turu küsimus uuesti Pärnu linnavalitsuse istungi päevakorda tulla.

Tartu Maja tahab valmistada Hoiupanga hoone raudbetoondetaile

Tartu Maja osaleb konkursil, mis korraldatakse Eesti Hoiupanga hoonele betoontoodete valmistaja leidmiseks, teatas Tartu Maja pressitalitus.

Eesti Hoiupanga hoonet hakatakse ehitama Tallinnas Astlanda krundile.

Tartu Maja tegevdirektori Priit Saugi sõnul aitaks Hoiupanga tellimuse saamine Tartu firmal end Tallinna ehitusturul kinnistada. Praegu läheb Tartu Maja toodetest Põhja-Eestisse 25 protsenti.

Astlanda krundi hoonestamise projektijuht on SRV International, ehitaja - SRV Eesti Ehitus. Kuna betoontoodete alltöövõtja konkurss on tihe ja tegemist Eesti suurima praegu ehitama hakatava objektiga, soovisid mõned konkursil osalevad firmad ajapikendust. Nii lükati algselt möödunud reedeks määratud pakkumiste esitamise tähtaeg 15. oktoobri hommikule.

Tartu Maja peamine konkurent on Tallinnas asuv AS E-Betoonelement, sest teised konkursil osalevad firmad ei suuda pakkuda SRV Eesti Ehituse nõutavat täispaketti ning toodangu kvaliteedilt on AS Tartu Maja ja AS E-Betoonelement võrdsed, kinnitab Tartu Maja pressitalitus.

Baltic News Service/ETA