Kinnisvara: üürivahendusel hakkab üürileandja vahendustasu maksma
Sellest tingituna on lähiaja olulise muutusena oodata, et edaspidi hakkab üüritehingu vahendustasu üürilevõtja asemel tasuma üürileandja.
Maaklerfirmade kaudu otsitakse üürikortereid ja -maju, mis on hinnaklassis vähemalt 2000 krooni kuus. Sageli ei jõua isegi kuni 3500 kroonise kuuüüriga korterid üürimaakleritele ja leiavad üürniku tutvuste ja lehekuulutuste kaudu otse omanikult.
Kinnisvarafirma kaudu üüripinna otsija on reeglina 20-35 aastane, kes otsib ajutist lahendust eluasemeprobleemidele. Sagenenud on juhud, kus endine korter on müüdud ning on alustatud maja ehitamist. Üürikorterit vajatakse ehitise valmimise ajaks.
Üürituru aktiivseim piirkond on Tallinna kesklinn, kus asub 2/3 kõigist üüripakkumistest. Eelistatud piirkonnad asuvad kesklinna väiksemate ja vaiksemate tänavate ääres, kuid suuremate magistraalide läheduses.
Üüripakkumistest 1/3 moodustavad 1-3 toaga üürikorterid. See on kõige kiirema käibega üüripind. Ülepakkumist võib täheldada 4- ja enamtoaliste üürikorterite turul.
Väga raske on üürile anda remontivajavat korterit või maja, sest lühenevat üüriperioodi ei raatsi üürnik võõra vara remontimisele raisata.
Üürivahendajatest viis suuremat (nende seas ERI Kinnisvara) omavad 50% Tallinna ja Harjumaa üüripakkumistest. Ülejäänud pakkumiste turg on analoogselt muule kinnisvaraturule väga killustunud paljude vahendusfirmade vahel, kus keegi olulisel määral ei domineeri.
Üürihinnad püsivad stabiilsed. Tõusuruumi suure pakkumise tõttu ei ole. Üüriperioodi lühenemise tõttu ei anna üüripindade kvaliteedi tõstmine alust hinna tõstmiseks. Pigem kindlustab see turukonkurentsis vastupidamise.
