Kinnisvara24 statistika: Eesti üürituru maht on ametlikust kordades suurem

 (38)
Kortermaja
KortermajaFoto: Madis Veltman

Maksu- ja Tolliameti äsjaavaldatud 2017. aasta statistikast selgub, et ametlik üüritulu kasvas aastaga 21%, deklareerijate arv kasvas aastaga koguni kolmandiku võrra. Samas näitab Kinnisvara24 analüüs, et tegelik üüriturg on kordades suurem kui deklareeritakse.Eesti keskmine igakuine üürisumma on 420 eurot.

2017. aastal esitati Maksu- ja Tolliametile kokku 6679 eluruumi üüritulu deklaratsiooni, mis on 32% rohkem kui aasta varem. Deklareeritud üüritulu summa kasvas 21%, 18,05 miljoni Euroni. Keskmine üüritulu ühe deklaratsiooni kohta oli ca 2700 eurot aastas, ehk keskmiselt 225 eurot kuus. Seega on üüritulu deklareerimine kasvutrendis ja võib öelda, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on teinud väga head tööd.

Kinnisvara24.ee viis läbi analüüsi, millest selgub, et Eesti üürituru tegelik maht võib olla mitu korda suurem kui ametlikult deklareeritakse. Üürituru tegelikku suurust on võimalik hinnata mitmeti. Statistikaameti andmetel elas viimase rahvaloenduse andmetel üüripinnal 8% inimesest, ehk ca 48 000 leibkonda.

Kinnisvara24.ee-s ja teistes kinnisvaraportaalides avaldatud eluruumide üürikuulutuste arvu järgi konservatiivselt hinnates on Eestis eluruumide üüripindasid minimaalselt 28 000. Sellele lisanduvad lühiajalise üüri pinnad (nt Airbnb kaudu pakutavad) ja sellised üüripinnad, mille kohta avaldatakse kuulutus ainult sotsiaalmeedias ning ka sellised üüripinnad mille kohta liiguvad üüripakkumised tuttavate kaudu.

Kinnisvara24 andmetel on Eesti keskmine igakuine üürisumma 420 eurot. Seega on arvestuslik üürituru suurus vähemalt 105 miljonit eurot aastas (vt analüüsi metoodikat täpsemalt allpool). MTA lubab deklareeritavast üüritulust maha arvata 20% üüritulu summast (üürileandmisega seotud kulud). Kui eeldadada, et kõik deklareerijad seda võimalust kasutavad, on Eesti üürituru suurus aastas ligikaudu 85 miljonit eurot.

"Nii nagu kõigis teistes majandusvaldkondades, valitseb ka üüriturul konkurents. Suur osa Eesti inimesi, kes korrektselt oma üüritulu deklareerivad on seega ebavõrdses konkurentsiolukorras, kuna konkureerivad üürileandjad saavad alusetult oma vara pealt 20% rohkem tulu või saavad selle võrra odavamat üürihinda pakkuda." kommenteeris Kinnisvara24.ee tegevjuht, Paavo Heil.

"Üüriraha mitteametlikult maksmine ja küsimine võib valusalt kätte maksta nii üürileandjale kui üürnikule. Üürileandja peab arvestama sellega, et MTA on leidlik ning kahtluse korral kontrollitakse asjaolusid ka kuni seitse aastat hiljem. Üürniku jaoks aga võib olukord muutuda probleemseks siis, kui üürileandjaga tekib mingisugune vaidlus. Mitteametlikku üüri maksmist on tagantjärgi väga keeruline tõendada", lisas Heil.

Analüüsi metoodika

Üürieluruumide arv turul

Keskmiselt on kinnisvaraportaalides igal ajahetkel avaldatud kokku ca 4400 eluruumi üürikuulutust. Kui kuulutuste kogumahust arvestada maha kattuvad kuulutused (kuulutused, mis on avaldatud lisaks Kinnisvara24.ee-le ka teistes portaalides), saame unikaalsete üürikuulutuste arvuks kogu Eesti turul, igal ajahetkel keskmiselt 2500. Keskmine üürikuulutuse avaldamisperiood on Kinnisvara24 portaali andmetel 24 päeva. Eeldusel, et see aeg on kõigis kanalites sarnane, siis avaldatakse Eestis aasta jooksul kokku ca 38 000 eluruumi üürikuulutust. Eelnevale lisanduvad veel lühiajalise üüri kuulutused, üürikuulutused, mis on avaldatud ainult sotsiaalmeedia vastavates gruppides, kohalikes ajalehtedes ja see osa turust, mida kunagi avalikult välja ei reklaamita, vaid liigub n.ö tutvusringkonnas. Kuna viimaseid ei ole võimalik väga täpselt hinnata, siis selles analüüsis me seda mahtu arvesse ei võta.

Üürikuulutus avaldatakse siis, kui korterile on vaja uut üürniku, seetõttu tuleb turu mahu arvestamisel arvesse võtta ka keskmine üürisuhte kestus. Mõnede rahvusvaheliste uuringute järgi on see ca 24 kuud. Eestis on see periood pigem lühem. Antud analüüsis oleme arvestanud konservatiivse 9 kuuse keskmise üüriperioodiga. Eelnevast tulenevalt on Eesti üüriturul ligikaudu 28 000 üürikorterit.

Eluruumide üürituru rahaline maht aastas

Loe veel

Kinnisvara24 keskmine eluruumide üüri pakkumishind on aasta keskmisena 467 eurot. Eeldame, et tegelik keskmine tehinguhind on pakkumishinnast ca 10% madalam, ehk 420 eurot kuus. Üürikorterite puhul on tavaline, et tervet aastat ei õnnestu korterit välja üürida. Võtame üürikorteri keskmiselt tühjalt seistud ajaks 3 kuud aastas, mis on samuti üsna konservatiivne, arvestades kui kiiresti üürikorterid tavaliselt uue üürniku leiavad (24 päeva). Eelnevast tuleneb, et üürituru suurus on Eestis kokku vähemalt 28 000 x 420 x 9 = 106 miljonit eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare