Kirill Viguli kinnitusel ei taha suurte kaasaegsete kontorihoonete omanikud tihtipeale endale väikeseid või alustavaid ettevõtteid.

“Omanikud soovivad pikki, 3-10 aastaseid üürilepinguid, mida väikefirma ei saa garanteerida. Lepingud on karmid ja pigem paindlikkusega vastu ei tulda. Seega ongi alustaval ettevõttel A-klassi büroohoones pinda väga keeruline leida või tuleb ruutmeetri eest tavalisest oluliselt rohkem maksta,” kirjeldas Vigul.

Tema sõnul jäävad alustavatele ettevõtjale nii üle vaid vanemad B- ja C-klassi hooned. "Samas on kehvem kontor paljudes sektorites oluline äri kasvatamise takistus," nentis Vigul. Kaasaegsete kesklinna äripindade järgi on aga praegu nõudlus suur ja üürilepingud küllalt paindumatud ning karmid.

"Eks büroohoonete äriplaan põhinebki stabiilsetel üürnikel ning viimased peavad võetud kohustused täitma," selgitas Vigul. Tema sõnul peab arvestama, et kui sõlmid viieaastase lepingu ja soovid poole pealt välja kolida, siis tuleb ülejäänud aastad ka kinni maksta. "Olen näinud juhtumeid, kui sadade tuhandeteni ulatuv kompensatsiooninõue viis üürilevõtja lõpuks pankrotti,” rääkis Vigul.

1Partner Kommertskinnisvara juht märgib, et kui üürnik soovib enne lepingu lõppu välja kolida, siis on viimases hädas teinekord võimalik ka ise uus allüürnik otsida ja nii kompromiss saavutada. “Eestis on idufirmade buum ning ka neile on vaja sobivaid ja moodsaid kontoreid. Lõpuks hakkavad suuremad arendajad sellest nišist vaikselt aru saama," märkis ta.

Vigul lisas, et näiteks Ülemiste City uude Öpiku ärimajja tehti just kasvavatele ettevõtetele paindlikud lepingud ja sobivad kontorid ning seetõttu läksid need väga kiiresti välja.