Martin Vahteri sõnul on statistikaameti hinnaindeksi arvutusmetoodikat raske kommenteerida, sest kui võrrelda ehituse pakkumist samas asukohas ning samasugusele hoonele aastataguse ajaga, siis on hind praegu üle 20 protsendi kõrgem. "Seega ei tundu ainult pooleteiseprotsendine kasv usutav. Sarnaseid näiteid on mitmeid ja need ei tugine ainult ühe arendaja infole," rääkis Vahter.

Ta tõdes, et ilmselt on vahe seletatav mitme teguri koosmõjuga, kus hinnaindeksi arvutuse alusandmed on minevikku vaatavad, samuti kestab ehitus sageli üle aasta, mistõttu ei pruugi algandmed vastata enam tänasele turusituatsioonile.

"Oma osa võimalikus arvutusveas on ka tööjõupuudusel, mis tõukab tagant ümbrikupalkade kasvu ja sunnib ehitajaid kasutama muid kahtlaseid skeeme, mis ei kajastu Statistikaameti hinnaindeksis," ütles Vahter.

Tema sõnul jõuab reaalne ehitushinna tõus varsti ka uute korterite ja majade hindadesse. "Tallinnas ei ole enam praeguste kulude juures arendajal võimalik uut korterit alla 2000 euro ruutmeeter müües kasumisse jääda," hoiatas Vahter ja lisas, et ka näiteks elementmaja tellimise hind on 20–25 protsenti tõusnud.

“Ehituses väheneb peamiselt arendajate ja peatöövõtjate kasumimarginaal. Samas suureneb alltöövõtjate kasum, sest neil on töömehed ja nad saavad sellega tingimusi dikteerida. Ehitajatel endal on praegu nii palju tegemist, et palka võib julgelt küsida,” lisas Vahter.

Tema sõnul ongi arendajad juba kõvasti püksivööd koomale tõmmanud, sest ostjad ei kannata 20-protsendilist kasvu välja. "Kui siiamaani planeerisid arendajad oma kasumiks 20 protsenti, siis nüüd on juba kümme väga hästi saadud, mis arvestades riske pole teab mis suur. Hinna all hoidmiseks optimeeritakse, kust saadakse ja üritatakse näiteks kasutada odavamaid materjale,” selgitas Vahter.

Ta märkis, et kui meil poleks praegu kümmet tuhandet välisehitajat, siis oleks ehitushind juba lõhki ja keegi ei jaksaks uut korterit osta.