Amet võrdles maksuriskianalüüsi käigus saadud näitajaid erinevate andmebaaside andmetega ja selgitas välja füüsilised isikud, kes olid 2005. aastal tegelenud kinnisvara müügi- või vahendustegevusega. Kirja saajatel tuleb ühendust võtta kirjas märgitud kliendihalduriga või parandada deklaratsioon 12. veebruariks.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul oodatakse isikute kontakte maksuhalduriga, kuna arvestades tehingute suurt hulka ning erisusi on oluline välja selgitada, mis eesmärgul tehingud toimusid. "Kirjade saatmise eesmärgiks on anda füüsilistele isikutele võimaluse viia ise füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatavad andmed kooskõlla maksuseadustega, suurendades seeläbi edaspidi laekumisi riigieelarvesse, " ütles Veermäe.

2005. aastal toimus Eesti kinnisvaraturul ehitusmahu ning hinna hüppeline kasv. Seetõttu on maksuhaldurite tähelepanu all eriti need isikud, kes on kinnisasja omanikuks olnud lühikest aega, soetades selle eelkõige edasimüügi eesmärgil, jättes sealjuures deklareerimata ja tasumata maksud.

Maksu- ja tolliameti teatel tuleb isiku omandis olevast kinnisvara müügi- ja vahendustegevusest saadav kasu deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ning saadud kasult tasuda tulumaks. Broneeringute müügist saadud tulu maksustatakse samal põhimõttel, kui kinnisvarast saadud müügitulu.

Maksu- ja tolliameti hinnangul on märgukirja saavate füüsiliste isikute kinnisvara müügi- ja vahendustegevusest jäänud deklareerimata 38 miljonit krooni.

Kokku tegid nii juriidilised kui füüsilised isikud 2005. aastal 50 000 kinnisvara võõrandamise tehingut, 2980 füüsilist isikut võõrandasid rohkem kui kaks eset. Amet jätkab tööd kinnisvaratehingute kontrollimisel. Järgmise etapina on maksuhalduril kavas hakata tegelema kinnisvara müügi- või vahendustegevusega tegelenud juriidiliste isikute ning niinimetatud kinnisvara broneeringutega tegelenud isikute maksustamisega.