Kirik võtab Wismari haiglal maja käest
Eesti evangeelne luterlik kirik on pannud müüki Wismari haiglahoone ega kavatse tuleva aasta lõpuni kehtivat rendilepingut enam pikendada.
“Tegemist on varaga, mis sellises kohas ei too sellist tulu, nagu ta võiks seal teenida,” põhjendab assessor Urmas Viilma, kes on ka kiriku kinnisvara-arendusega tegeleva OÜ Kiriku Varahaldus juhataja. “Küsimus pole selles, et haigla poleks meile sobiv rentnik.” Mullu sai Kiriku Varahaldus haiglalt 708 000 krooni aastarenti. Haigla peahoones on pinda 1297 ruutmeetrit (kelder + kaks korrust) ja kõrvalhoones 322 ruutmeetrit.
Viilma sõnul tuleks haiglahoonesse investeerida, et muuta see tulutoovaks, kuid kirikul pole soovi ega ka jõudu.
Wismari haigla aga kolib 2009. aastal tõenäoliselt Hiiule onkoloogiakeskuse kõrvalkrundile Ilmarise 3, kus on kavas endise eksperimentaalse ja kliinilise meditsiini instituudi vivaariumihoone haiglaks ümber ehitada. “Aga äkki saame Wismari haigla ise ära osta, kui kirik hinda alla laseb,” lausus Wismari haigla peaarst Valdur Jänes, märkides, et 45 miljonit on siiski liiga soolane hind.
Hoone on muinsuskaitse all
1867. aastal ehitatud maja on kultuurimälestisena muinsuskaitse all ning eriti teda laiendada ei saa. “Siin meil ka arenguruumi pole,” tõdeb Jänes. “Praegu oleme käivitanud töö, et kolida aastaks 2009 Hiiule.”
Kuu aja pärast valmib ehitise eskiisprojekt, detsembriks eel-projekt ja kui ehitusluba on käes, saab tuleval aastal ehitama hakata.
Uus haigla tuleks kohtade hulga poolest (25 statsionaarset voodikohta) sama, kuid ruumilt mahukam ja tänapäevasem, kui võimaldab praegune kunagi koolimajana kasutusel olnud hoone. “Ega tänapäeval ole enam nii, et kemps on koridori peal,” täheldab Jänes. “Nüüd on haiglad rohkem hotelli tüüpi.”
Jänese sõnul ei taha nad ka ise edasi rentnikud olla, sest kirik sooviks renditasu tõsta. “Kirik tahab saada rohkem renti kui uue hoone ehitamiseks kuluva pangalaenu kuu tagasimakse,” märgib Jänes.
Pealegi vajab ka praegune hoone remonti, mis oleks lisakulutus.
Haiglas saab aastas ravi 2500 inimest
•• Wismari haigla on psühhiaatria erihaigla, mille omanik on sajaprotsendiliselt erakapitalil põhinev AS Wismari Haigla.
•• Haigla osutab arstiabi sõltu-vusprobleemide ja muude psüühikahäiretega inimestele.
•• Haiglas on 25 voodikohta, statsionaarne ravi on spetsialiseerunud põhiliselt alkoholi- ja uimastiprobleemidega haigete tüsistunud võõrutusseisundite ravimisele.
•• Enamikule klientidest on haiglaravi ja valvearsti esmaabi tasuline. Vältimatu haiglaravi on tasuta. Alkoholiprobleemide puhul ei kesta katkestus- ja võõrutusravi tavaliselt üle kolme-viie päeva.
•• Haiglaravi on vabatahtlik, s.t seda osutatakse isiku soovil.
•• Psühhiaatrilist ja võõrutusravi osutatakse ka ambulatoorselt polikliinikus.
•• Polikliinikus käib aastas vastuvõtul ligi 4000 inimest, haiglaravile tuleb 2500 inimest.
•• Haiglas on 50 töötajat, nende hulgas 10 arsti.
•• Haigla möödunud aasta kasum oli 5,2 miljonit krooni. 2005. aasta kasum oli kaks miljonit krooni.
