„Probleem pole mitte ainult meil, ka naabrid kaebavad, et vesi ei kõlba enam juua,” ütles Tõnu talu perenaine Kaja Kaldmaa, osutades kaugemal asuvate Laine, Maasika ja Kalbi talu poole.

Tõnu talu kaevuvesi muutus jaanuari keskpaiku ühtäkki pruunikaks, vahutas ning lehkas kohutavalt. Pererahvas oli üllatunud, sest vett ei ajanud kaevus hukka mitte sula – paar nädalat tagasi paukus ju käre pakane ning lund oli põlvini.

Proovide vastused viitavad värskele reostusele ja seda vett ei ole kindlasti soovitav tarvitada söögiks-joogiks ega ka mitte olmeveena,” ütles terviseameti Haapsalu esinduse vaneminspektor Lea Kiis. Ta selgitas, et analüüsitulemustes on mikrobioloogilistest näitajatest üle normi kolilaadsed bakterid, keemilistest näitajatest on seitse korda üle
normi ammoonium, neli ja pool korda ületab normi oksüdeeritavus, kõrge on ka hägusus ja väga kõrge värvus. Keskkonnainspektsioon peab välja selgitama võimaliku seose Rannarootsi lihatööstuse tegevuse ja salvkaevu vee reostumise vahel.

Loe pikemalt Lääne Elust