Kiviõli linna ohustavaile probleemidele on lihtne lahendus

Kiviõli linna ohustavaile probleemidele on lihtne lahendus
Kiviõli Keemiatööstuse juhtkonna teatel, saab ettevõttes põlevkivi otsa 2,5 kuu pärast ning tehas tuleb seetõttu sulgeda.

Tegelikult on olemas tehnoloogilised lahendused, mis ei nõua kohalike omanike põlevkivirikka maade sundvõõrandamist ja tagavad Kiviõli elanike töökohtade säilimise.

Eelmisel nädalal teatas Kiviõli Keemiatööstus (KKT), et võib uuest aastast tootmise sulgeda, mis omakorda põhjustab Kiviõlis sotsiaalse katastroofi. KKT kinnitab, et toorainet ettevõttele kuuluvas karjääris jätkub aasta lõpuni, aga uue karjääri laiendamist takistavad eraomandis olevad krundid. KKT taotlusel kavatseb Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustada uue karjääri ette jäävate maade sundvõõrandamist, millega maaomanikud ei nõustu.

Kiviõli Keemiatööstus toodab põlevkiviõli nn teise sordi põlevkivist, mille osakeste läbimõõt on 25-125 millimeetrit. Kaevandatud põlevkivi sorteerimisel ja sõelumisel tekivad aga ka peenemad tükid nn kolmandast sordist, mille läbimõõt on 0-25 mm ja mis ei sobi õli tootmiseks KKT poolt kasutavates seadmetes ning mida lihtsalt ladustatakse.

Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 tuhande tonni moodustab just kolmanda sordi põlevkivi. Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku! Vastavalt „Põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale“ ei tohi Eestis kaevandatava põlevkivi maht ületada 20 miljonit tonni aastas. Iga-aastast 500 tuhande tonni kolmanda sordi põlevkivi ladustamist võib selles kontekstis pidada barbaarsuseks Eesti loodusressursside suhtes.

Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 tuhat tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi. Samal ajal on olemas tehnoloogia, mis lubab KKT kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et peab põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt.

Mainitud nn briketeerimistehnoloogia abil saab kolmanda sordi põlevkivist toota teise sordi põlevkivi. Tehnoloogia abil pressitakse väikese läbimõõduga põlevkiviosakesed kokku suurteks tükkideks, millest hiljem võib toota põlevkiviõli. Vaatamata kaasnevatele tootmiskulutustele, ei ületa tehnoloogia kasutamisel saadud briketi lõpphind teise sordi põlevkivi hinda. Tehnoloogia on välja töötatud ja edukalt kasutusel Venemaal, Ukrainas, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on ammu tuntud ka Eestis nii Tallinna Tehnikaülikooli ja Põlevkivikeemia Instituudi teadlastele kui ka

Ida-Virumaa põlevkivitööstuste tehnoloogidele, sealhulgas ka KKT juhtkonnale.
Kolmanda sordi põlevkivivarude lõppemisel, saab KKT soetada mõlema sordi põlevkivi Eesti Energia kaevandustest. Aidu karjäär, kust KKT hangib põlevkivi ka praegu, suudab lähima kahe aasta jooksul tagada KKT vajadused aastamahus minimaalselt 500 tuhat tonni. Õlitootmise toorainet kaevandatakse ka Estonia ja Viru kaevandustes, mis töötavad lähiaastatel täisvõimsusel. Estonia kaevandusmahtusid on plaanis mõne aasta pärast isegi kahekordistada, mis lubab oluliselt suurendada ka teise sordi põlevkivi tootmist.

Miks mitte kasutada võimalust osta põlevkivi Eesti Energialt ja rakendada juba töötavaid teadussaavutusi, mis lubavad toota tehasel põlevkiviõli mitte ainult teise, vaid ka kolmanda sordi põlevkivist, selle asemel et külvata Kiviõli linnaelanikes paanikat ja raisata ilmaaegu riigi maavarasid?