“Nüüd võime kas või paljalt rõdul käia,” itsitab Annika ja osutab äsja rõduakendele ette kruvitud ribikardinatele. Annika, Kaido ja pisipog Siim ostsid mõne aasta eest Viimsisse korteri. Ostuotsuse kasuks rääkis toona tohutu ruumikas klaasitud rõdu, mida väljastpoolt naljalt lahti koukida ei anna. Lahtistelt rõdudelt on katuse kaudu küll ja küll asju minema viidud. Viimasena sai nüüd rõdu ka uued katted ette.

Kaido hindab klaasitud rõdu puhul turvalisust. Avatud rõdule ei julgeks ta kolmest Siimu üksi lasta. Ta kardab ka, et kassid võivad vihmase ilmaga märjal aknaplekil libastuda, kui möödalendavat kajakat püüda üritavad.

Firma Rõduklaasid projektijuhi Raido Hallangu tähelepaneku kohaselt on inimesed hakanud rohkem tähelepanu pöörama rõduakende väljanägemisele. Aeg, mil suvalisi plastaknaid ette pandi, hakkab lõppema.

Suitsumeeste lemmikruum

Hallangu sõnul on Viimsi pere rõduaknad samast suguvõsast, mida nendegi firma paigaldab: tegu on Soome päritolu rõdu-klaaside süsteemiga Lumon. Karastatud klaasil pole vertikaalseid vaheliiste, mis loob õhulise ja läbipaistva üldmulje. Süsteem töötab sarnaselt lükandustele, klaasidel on üleval ja all samasugused juhtprofiilid. Sissepoole avanevad klaasid annab üksteise kõrvale lapata nagu raamatulehed.

Annika kiidab, et rõduaknaid on tänu süsteemile kerge pesta. Täiesti hermeetiline see klaasisüsteem pole, akende vahele jäävad umbes 3-mm praod. Pererahvas selle üle ei kurda, sest talvel lumi sisse ei tuiska, tuul ligi ei pääse, aga soojustasku ülesannet täidab selline rõdu hästi. Suitsumeestele on õhutusega ruum isegi meelt mööda, sest siis ei pea talvel akent päris lahti kiskuma ja külma käes lõdisema.

Sellise klaasisüsteemi saab paigaldada igale avale, mille ülemine äär on piisavalt tugev – klaasid n.ö. ripuvad ülemise juhtprofiili küljes, alumine on vaid juhtimiseks. Hallangu sõnul suurusepiiranguid pole, paigaldatud on ka kuni 3 meetri kõrguseid klaase. Karastatud klaasi on võimalik tellida 10-mm, tavalise korrusmaja rõdu jaoks piisab aga 6-mm. Enamik tellijaid eelistab kirgast klaasi, valida on võimalik ka näiteks pronksivärvi või peegelklaasi. Klaase annab panna ka kaarja ava ette. Projektijuhi sõnul ei ole selline süsteem letikaup, pigem sarnaneb see rätsepaülikonnale. Iga ava mõõdetakse üle ja tehakse just nimelt sellise kõrguse ja jaotusega süsteem nagu vaja.

Täpset klaasisüsteemi ruutmeetrihinda firmal pole, sest palju sõltub asjaoludest. Näiteks Mustamäe üheksakorruselise maja lodÏa (klaaside mõõt kokku 1,6 x 3m) rõduklaasid ühes paigalduse ja veeplekkidega maksavad umbkaudu 8000 - 10 000 kr.

Tulemas uus klaasisüsteem

Klaasisüsteemi NIKA pakkuva OÜ Mendali juhataja Mati Müürisepp toob esile, et selline süsteem on praktiliselt hooldusvaba. Ta lisab, et turule on tulemas uus versioon, kus plastosad on asendatud messinguga. See tagab suurema vastupidavuse, metalli tuleb aga määrida. Ka praegu kasutuses olevaid süsteeme võiks kevadel ja sügisel pisut silikoonõliga üle tõmmata.

Mendali pakub tüüpilise üheksakorruselise kortermaja lodÏa rõdu klaasimise hinnaks 10 000 - 12 000 krooni. Hind oleneb sellest, kas tegu on nurga või sirge rõduavaga.

Rõdu klaasimiseks peab küsima luba

•• Korrusmaja rõdu klaasimine tähendab, et muudetakse maja fassaadi ja seepärast tuleb see kooskõlastada korteriühistuga. Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna juhataja asetäitja Tiit Vahe sõnul on rõdu kinniehitamine ehitustegevus ja selleks tuleb saada kohalikust omavalitusest ehitusluba. See omakorda eeldab ka projekti.

•• Vahe sõnul jääb nõukogude aja tüüpilisi üksiküritajaid, kes oma rõdudest kanakuudid kujundasid, järjest vähemaks. Reeglina tellib ühistu rõdude kinniehitamise kogu majale. Ka raamideta rõduklaasisüsteemi projekt tuleb kooskõlastada.