Kliimamuutused nõuvad tulevikus riigilt lisakulutusi

Kuigi Eestis ei ole lähema paarikümne aasta jooksul kliimamuutused nii tuntavad kui mujal Euroopas, siis sellest hoolimata tuleb riigil nendega kohanemiseks teha lisainvesteeringuid.

Investeeringud on vajalikud näiteks energiasektori efektiivsemaks muutmiseks ja pikemas perspektiivis ümberkujundamiseks ning samuti kliimamuutustega kaasnevateks tihedamateks üleujutusteks.

Teisalt saab keskkonnaministeeriumi asekantsleri Meelis Mündi sõnul investeeringuid käsitleda ka tuluna, mis parandab meie keskkonna seisundit ning teeb elu mugavamaks.

Nii Eesti kui ka rahvusvaheline kliimapoliitika tegelebki paralleelselt kahe teemaga, lisaks kohanemisele tuleb tähelepanu pöörata ka muutuste leevendamisele. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist, mis on Eestis eriti aktuaalne küsimus, sest meie energiasektor sõltub suuresti põlevkivist ja emiteerib ligi 80 protsenti summaarsest kasvuhoonegaaside heitkogusest. “Kuigi ühest küljest on oluline tagada riigi energiajulgeolek, siis teisalt tuleb tagada ka looduslik tasakaal,“ selgitab Münt.

Arenenud riigid peavad 2050. aastaks heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga vähendama 80-95 protsenti. Kuigi Eesti on seni kõik eesmärgid täitnud, siis on edaspidi kindlasti vajalikud suuremad investeeringud, et rahvusvahelisi kokkuleppeid täita.