Koda: riik peab ebaausate kauplemistavade ohjamiseks seadustega sekkuma
Täna konjunktuuriinstituudi avaldatud uuring toob selgelt välja, et Eesti toidutootjad on suhetes kaubanduskettidega jätkuvalt ebavõrdses seisus ja toidutootjate positsioon pole viimase paari aasta jooksul paranenud. Riiklik regulatsioon aitaks ebaausaid kauplemistavasid ohjata ning mõjuks ettevõtetele tarnijatega suhtlemisel distsiplineerivalt, kinnitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Koja teatel on toidukaupade tarneahela hea toimimine kriitilise tähtsusega kõikide Eesti tarbijate jaoks, et toidutootjad suudaksid ka edaspidi pakkuda laias sortimendis värsket, kvaliteetset ja kodumaist toitu.
Ka põllumajandus-kaubanduskoja poolt 2013. aasta kevadel toidutootjate hulgas läbi viidud küsitlusest selgus, et toidutootjatel on jaekaubandusega suhetes nõrgem läbirääkimispositsioon. Rõhuv osa küsitlusele vastanud toidutootjatest (86%) kinnitas toona, et ettevõtetel ei ole võimalik jaekaubandusega lepingutingimuste üle piisavalt läbirääkimisi pidada ja kaubandusel on ühepoolselt võimalik kehtestada lepingutingimusi. 91% vastanutest nõustusid küsimustikus toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nad tundnud kartust, et ebaõiglaste tingimuste vaidlustamine võib põhjustada ärisuhete halvenemist.
„Kahtlemata on vajalik hea koostöö põllumajandustootjate, toidutööstuste ja kaubandusettevõtete vahel, et üheskoos otsida lahendusi tarneahela paremaks ja terviklikuks toimimiseks. Oleme selleks valmis liituma toidutootjate ja kaupmeeste vahelise hea tava väljatöötamise algatusega, kuid EL taseme ja teiste riikide kogemused on näidanud, et vabatahtlikud kokkulepped ei suuda tuua oodatud muutust senistes praktikates,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Eesti kuulub nende väheste Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, kus pole ühtki toiduainete jaekaubanduses esinevat ebaausat kauplemistava seadusandluses käsitletud. Nii konjunktuuriinstituudi värske uuring kui põllumajandus-kaubanduskoja kahe aasta tagune küsitlus näitavad, et iseregulatsioon pole toidutootjate ja kaupmeeste vahelistes suhetes tulemuslikult toiminud ning tarnelepingud on tasakaalust väljas. Riiklik regulatsioon aitaks ebaausaid kauplemistavasid ohjata ning mõjuks ettevõtetele tarnijatega suhtlemisel distsiplineerivalt,“ lisas Sõrmus.
