Koda: tehtagu riigi ja ettevõtja vaheline andmevahetus korda!
Käibedeklaratsiooni lisa üksi ei aita maksupettusi soovitud hulgal vähendada, kuid selle rakendamine kujuneks ettevõtjaile tervikuna viimaste aastate üheks kallimaks administratiivseks kohustuseks. Üle tuleks vaadata hoopis kogu riigi ja ettevõtja vaheline andmevahetus ja leppida kokku pikaajalised arengud selle muutmisel nii ettevõtjale kui riigile vajalikus suunas, kirjutab Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Täna on kohati tekkinud olukord, kus juba aastaid käivad koos töögrupid, et kaardistada, kuhu, mida ja kui palju ettevõtjad esitama peavad. Nende töögruppide töö tulemusi ei näi kuskilt paistvat.
Mis puudutab konkreetset käibedeklaratsiooni lisa kehtestavat eelnõud, siis nõustume rahandusministeeriumiga, et erinevatel hinnangutel 200 - 300 miljoni euroni küündivat käibemaksuauku on vaja vähendada ning efektiivsem võitlus käibemaksupettuste vastu aitaks kaasa ausa konkurentsi tagamisele. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ei ole kõige proportsionaalsem meede käibemaksupettustega võitlemiseks, sest sellega koormatakse põhjendamatult ka ausaid ettevõtteid ehk ettevõtjaid tervikuna.
Leiame, et nii maksuaruandlus kui ka kogu ettevõtjate suhtlus riigiga, peab olema tulevikkuvaatav. Arvestades muutuvat ja arenevat infotehnoloogilist võimekust, tuleks leppida laiapõhjaliselt kokku pikaajaline strateegiline lähenemine aruandlus- ja deklareerimiskohustusele tervikuna. Sellise strateegilise lähenemise eesmärk peaks oleme ühelt poolt nii halduskoormuse vähendamine ja kulude kokkuhoid nii ettevõtjaile kui ka riigile, kuid samas ausa konkurentsi ja kehtestatud maksukohustuste tõhusa kontrolli tagamiseks võimaluste loomine. Selline terviklik arengusuundade pilt peaks hõlmama endas nii erinevate maksudeklaratsioonide, sh tollidokumentide esitamisega seonduvat, e-arvete arengut, statistika ja muu andmeedastuse viise ja arengut.
On ilmselge, et sellise tulevikuvisiooni koostamine ei saa toimuda 2-3 kuu jooksul ning selle elluviiminegi võtaks mitmeid aastaid, sest nõuab nii aja- kui ka muude ressursside planeerimist. Täna planeerivad ministeeriumid ja asutused erinevaid infotehnoloogilisi arenguid kahjuks tihti üksteisest sõltumatuna ja sünergiata − kohati ka kasust või kahjust selgelt aru saamata. Nii juhtub meie hinnangul ka siis, kui käibedeklaratsiooni lisa nõue peaks kavandatud kujul rakenduma.
Kokkuvõtvalt ei toeta me, vaatamata uuenenud ja detailsemale seletuskirjale, endiselt käibedeklaratsiooni lisa kehtestamist eelnõus sätestatud kujul, sest sellega koormatakse kõiki ettevõtteid ühetaoliselt.
Leiame, et täiendavaid andmeid tuleks maksuhalduril koguda ainult nendelt ettevõtetelt, kelle suhtes on põhjendatud vajadus täiendavate andmete järele (nt kõrgem maksupettuse risk). Leiame, et käibedeklaratsiooni lisa kehtestamise asemel tuleks kaaluda alternatiivset lahendust, mille kohaselt peaksid käibemaksukohustuslased esitama andmeid ostu- ja müügitehingute kohta ainult juhul, kui maksuhaldur peab teatud põhjustel vajalikuks käibemaksuandmete küsimist ettevõttelt. Selline lahendus peaks olema standardne, ettevõtjat minimaalset koormav ning andmeesitus kiire.
Sisuliselt peaks tänane kontrollisituatsioonis dokumentide küsimine asenduma standardse elektroonilise aruande esitamisega. Selline lahendus võimaldaks maksuhalduril senisest kiiremini koguda vajalikku tehinguinfot ning suurendaks eelduslikult halduskoormust vaid nendel ettevõtetel, kelle tegevus on maksupettuste kontekstis suurema riskiga. Lisaks tuleks maksupettuste ohjamiseks rakendada senisest tõhusamaid sanktsioonid nende ettevõtete osas, kes esitavad teadlikult suures mahus ebaõigeid maksudeklaratsioone.
Ühe võimaliku lahendusena maksupettuste vähendamiseks tuleks kindlasti kaaluda ka pöördmaksustamise kehtestamist teatud sektorites – vastavaid ettepanekuid on teinud ka sektorite esindajad ning teiste riikide kogemuse kohaselt on tegemist ühe efektiivseima meetmega käibemaksupettuste vältimisel.
