Kodu uuendades tuleb mõelda ka elektrisüsteemile
Enne elektrisüsteemi paigaldamist või uuendustööde tegemist on vaja kindlasti projekti, mille järgi juhtmestik valmis ehitada. Omatahtsi elektrisüsteemi kallale minna ei tasu, kuigi paljud asjatundjad kinnitavad, et suudavad lisaks elektripirnide ja pistikupesade vahetusele ka elektrijuhtmestiku välja vahetada ning elektrikilpi ühendada. Pädevustunnistusega elektrik peaks elektrisüsteemi üle vaatama ka siis, kui elektripaigaldises on tehtud eri aegadel remondi- või täiendustöid, misjärel seda ei ole kontrollitud. Uuendamist vajab kindlasti elektripaigaldis, mis on saanud tule- või veekahjustusi.
Vana annab alla
Kodune elektrivõrk pole keeruline, sest koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku- ja lambipesadest. Paraku on paljudes elamutes senini kasutusel vanad elektrisüsteemid, mis ei vasta nüüdisaja nõuetele ja on seetõttu väga tuleohtlikud.
Et kodudes kasutatakse järjest võimsamaid ja ka arvukamalt kodumasinaid, tuleks tähele panna, et vanad elektrisüsteemid ei ole selliseks koormuseks arvestatud. Kui juhtmed saavad ülekoormuse, hakkavad need kuumenema. Selle tagajärjel võib kahjustuda isolatsioon ja tekkida tulekahju. Kõige suurem silmaga nähtav erinevus tänapäevase ja nõukogudeaegse elektrisüsteemi vahel on see, et pistikupesades on nüüd lisaks kahele augule ka kaitseklemmid.
Korras kodune elektrisüsteem tähendab kindlalt seinas kinniolevaid ning terveid lüliteid, harukarpe, juhtmeid ja pistikupesasid, samuti korrasolevat elektriarvestit ja -kilpi.
„Vanemat maja või korterit ostes on elektrisüsteemi korrasoleku kontroll igati vajalik. Kaablite ja juhtmete kinnitused ning isolatsioon tuleb tuleohu ja lühiste vältimiseks kindlasti üle vaadata. Kuumenevad harukarbid viitavadki halvale kontaktile,” ütleb Kopli ametikooli kutseõpetaja Reinhard Roosileht.
Elektritarvitite täiendaval lülitamisel vaata eelnevalt üle, kas juhtmete ristlõige sellisele koormusele vastu peab. Majal või korteril on kaitsmed, mille suurus võib olla kas 10, 16, 25 ,40 jne amprit. Kõigi tarbijate koguvõimsust teades saab kergesti leida, kui palju ampreid selleks vaja läheb ning vaadata, kas majakaitse on selliseks koormuseks piisavalt tugev. Samuti on mõõdetav ja välja arvutatav juhtmete ristlõige.
„Kahtluse korral lase enne täiendavate tarbijate lülitamist asjatundjal elektrisüsteem üle vaadata ja vajadusel üle mõõta. Liiga suur tarbijate võimsus põhjustab juhtmete ja kontaktide kuumenemist ning tulekahju,” selgitab Roosileht. Kohustuslik on kontrollida kuni 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi kord 10 aasta, üle 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi kord viie aasta jooksul. Kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevaid elektripaigaldisi (koridorid, keldrid jms) kord viie aasta jooksul.
Vaskjuhtmed asemele
Varem nõuetekohaselt paigaldatud ja igati korras elektrisüsteemi ei pea kohe välja vahetama, las töötab rahulikult edasi. Elamu renoveerimisel tuleb aga teha elektritööd praeguse ajajärgu standarditele ja nõuetele vastavalt ning uuendada kogu süsteemi.
„Nüüdisaegses elektrisüsteemis on oluline osa headel ühendustel, kus ei teki sädelust ega kuumenemist. Teiseks vajavad moodsad elektriseadmed korralikku maandust – kui maanduskontakt on olemas, peab ka maandusjuhe olema. Enamikus elektrikilpides on maandusjuhe, sest tänapäeva metallvannid ja köögitehnika on maandatud,” selgitab Roosileht. Vanad alumiiniumjuhtmed vaheta välja tänapäevaste vaskjuhtmete vastu, sest neil on elektrijuhtivus parem.
„Põhjalikum kontroll võiks olla kord aastas ja iga väiksemgi rike tuleb kohe kõrvaldada. Võimalusel võta kasutusele säästlikud LED-lambid, mis ei kuumene ja on ohutumad. Kahtlase välimusega (õlised või pragulised) ja katkisi pikendusjuhtmeid kasutada ei tohi. Juhtmete ühendamisel kasuta alati kruvikontakti,” soovitab Roosileht.
Kohustuslik on kontrollida:
- kuni 35 A peakaitsmega elektripaigaldisi – kord 10 aasta jooksul,
- üle 35 A peakaitsmega elektripaigaldisi – kord viie aasta jooksul,
- kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevaid elektripaigaldisi (koridorid, keldrid jms) – kord viie aasta jooksul.
Allikas: tehnilise järelevalve amet / www.ohutus.ee
