Kodus töötamine nõuab ranget distsipliini
Umbes poolteist aastat on hea teeninduse ühingu juhatuse liige Anneli Kaljurand korraldanud oma kodust ühingu kokkusaamisi ja üritusi ning liikmetevahelist suhtlust. Peale ühingu töö juhtimise peab Anneli veel ka koolitaja ametit.
Kodus töötamise vajadus tekkis Annelil juba enne poeg Karli sündi, Heateenindus.ee juhi kohalt lapsepuhkusele jäädes.
“Pidin palju osalema minu ametikohale asunud inimese töös, kellel selles valdkonnas varasemad kogemused puudusid,” selgitas Kaljurand. Kuna tema juhendada olid ka vastavad projektid Lätis ja Leedus, tuli kolleegidele olla nõuga abiks sisuliselt Karli sündimiseni välja.
Alguses ajas ta kolleegidega asju meili ja telefoni teel, aga kui jutud ja kirjad läksid väga pikaks, hakkas Anneli aja ja raha kokkuhoiu mõttes kasutama internetitelefoni Skype, eriti kolleegidega väljastpoolt Eestit.
“Elame veidi linnast väljas ja seetõttu oli ka igapäevane edasi-tagasi sõitmine mõttetu, nii see kodus töötamine ja skaipimine moodi läks,” sõnas ta.
Kodutööl on palju eeliseid: saab olla paindlik ja teha tööd siis, kui see kõige paremini istub, töö tegemiseks saab valida parajasti kõige mugavamana tunduva koha. Kokku hoiab ka aega, raha ja närve: jäävad ära edasi-tagasi sõidud marsruudil kodu–kesklinn. Loomulikult on ka miinuseid: koduses miljöös võivad kodused tegemised kippuda töötegemist vaikselt kõrvale tõrjuma ning ainult kodus töötades võib hakata tundma puudust kontoris valitsevast sotsiaalsest õhkkonnast. “Kodus töötades oled ikka üksi, mitte meeskonna liige,” märkis Kaljurand.
Kindlasti nõuab kodus töötamine head enesedistsipliini ja planeerimisoskust. Selleks et loetletud miinuste mõju töötulemusele oleks võimalikult väike, tuleb Kaljuranna sõnul teha reaalseid plaane ja nendest ka kinni pidada. Oluline on ka teisi pereliikmeid teavitada, millal oled n-ö tööl ja millal lihtsalt kodus.
Pole mõtet seletada
“Minul ei ole muidugi mõtet aasta ja kahekuusele Karlile seletada: ära proovi mööda arvutijuhet üles ronida, emme teeb tööd,” lausus Kaljurand.
AS-i Regio kartograafia ja geoinfo osakonna juhataja Leida Lepik ütles, et nende firmas ei soosita niivõrd kodus töötamist, vaid pigem igal ajal igas kohas töötamise võimalust.
Võrguühendus kahe kontori vahel ja serverid on sätitud nii, et kaugus oleks võimalikult vähe tajutav. Failidele pääseb netis ligi, suheldakse Skype’i ja MSN-i teel. Kuna suurem osa ärist asub väljaspool Eestit, võimaldab Skype Out sidekulusid kõvasti kokku hoida.
Kodutöö võõrutab elus suhtlusest
•• Eesti lihashaigete seltsi juhatuse esimees Külli Reinup ütles, et selts kasutab kaugtöö vahenditena meililiste, foorumeid ja reaalajas toimivaid audiovisuaalseid programme.
•• ”Skype’i audiokonverentsi võrdsustame klassikalise koosolekuga. Toimub arutelu, otsustamine häälteenamusega, jooksvalt sünnivad uued ideed ja suhtlus on emotsionaalselt rikastav,” selgitas Reinup.
•• Kaugtöö pluss on raha, energia, aja kokkuhoid.
•• Füüsilise erivajaduse puhul on plussiks, et audiokoosoleku/-kaugtöö tööstiil kaasab inimesed, kes on mõtte- ja arvutitööks valmis, olenemata füüsilisest eripärast või vajakajäämistest.
•• Miinuseks on, nagu kogu netielul, tegelikust suhtlemisest võõrdumine.
•• Inimestel, kelle kontakt välismaailmaga taandub peamiselt internetile, on raske toime tulla olukordadega, kus sinu vastas seisab lihast ja luust partner, tõi Reinup näite.
