Kõdusõnnikut nähes lööb aiapidaja silm rõõmust särama

Tammaru Farmil jagub väärtuslikku kõdusõnnikut kotti panna veel mitmeks aastaks. Mõni aasta tagasi ostis OÜ Tammaru Farm Pärnumaal Koonga vallas ära kunagi Soontaga sovhoosile kuulunud farmihooned ja sai kaasavaraks lahmaka sõnnikupatarei.

Paari meetri paksune sõnnikukiht on kogunenud 30–40 aasta jooksul ning tekitas eelmisele omanikule keskkonnareostuse probleeme ja tõi trahvid kaela. Uutel omanikel tuli aga mõte hakata tegema kõdusõnnikut.

Kõdusõnniku saamiseks pole muud vaja, kui hoidlast paras kiht sõnnikut maha koorida ja panna see vähemalt aastaks päikese ja tuule kätte. Tulemuseks on selline väetis, mida nähes lööb aiapidajatel silm särama.

Kui kõdusõnnik on kottiajamiseks küps, jätavad Tiia Peerna ja Liana Konstabel Tammaru Farmis küttepuude pakkimise pooleli ja võtavad kätte kühvli. Linnainimene võib sõnnikule mõeldes nina kirtsutada, kuid tegelikult on naised õnnelikud, et maal mingi töö leidub. Kunagi oli Tiia raamatupidaja ja Liana postiljon, aga komposti pakkida polevat ka raske töö. Ikka kompost kõigepealt pange, kuhu mahub umbes 15 kilo, ja musta prügikotti mahub ämbritäisi kaks. Kõdusõnnik ei haise.

Pakkimise normi pole tööandja ette pannud, kuid päevas panevad kaks naist nii kotti kolm tonni kõdusõnnikut. “See on ju puhas kuld, tänapäeval enam sellist sõnnikut laudast ei saa, on vaid läga,” näitab Liana kühvlil musta hunnikut. Kliendid oskavad kõdusõnnikut hinnata, taimede jaoks on siit seda saanud nii Tallinna botaanikaaed kui ka maaülikooli maaviljeluse instituut.

Viieks aastaks

Kui kolm aastat tagasi müüs Tammaru Farm maha 30 tonni maarammu, siis eelmisel aastal kasvas klientide hulk niivõrd, et kottidesse tuli panna juba kolm korda suurem kogus ehk 100 tonni. Tänavu loodab firma müüa juba 120 tonni kõdusõnnikut. Ka siis, kui iga aastaga kasvaks kõdusõnniku müük paarikümne tonni võrra, jätkub sõnnikut müügiks veel vähemalt viis aastat.

Vanapaber läheb lindudele allapanuks

•• Aastas koguneb AS Talleggi kanalates linnusõnnikut umbes 13 000–15 000 tonni.

•• AS-i Tallegg keskkonnajuht Siret Sõmer ütles, et seni on kanalates allapanuna kasutanud saepuru ja turvast, mis on kuivsõnniku põhikomponendiks.

•• Uuendusena on Tallegg hakanud kasutama allapanuks purustatud paberijäätmeid.

•• ”Sellel on kaks olulist poolt: vanapaberi taaskasutamine ja teiseks n-ö pabersõnniku lagunemine on oluliselt kiirem kui näiteks saepuru sisaldusega sõnnikul,” selgitas Sõmer.

•• Tallegg ei tee ise linnusõnnikuga midagi, linnusõnnikust komposti valmistamise on enda õlule võtnud AS Kindlus ja OÜ Workshop.