Kogenud kelm soovis uhkes majas tasuta pidusid korraldada. Mida puuküürnikega ikkagi peale hakata?

Kui üürileandja korterisse või majja satub puuküürnik, on ainus tee temast vabaneda alustada kohtuvaidlust. Varem korduvalt karistatud kelm otsustas end pettuse teel ülikallisse majja sisse seada ja keeldus välja kolimast. Uus seaduseelnõu tegeleb ka puuküürnike teemaga, kuid lahendused tunduvad esialgu tagasihoidlikud.

Möödunud aasta 16. detsembri keskpäeval võttis kinnisvaramaakler Kristina Kolgiga ühendust Maximi-nimeline mees, kes soovis kiiresti üürida kallist maja Pirital, mille eest tuli maksta ligi 3000 eurot kuus. Sellist pinda ei ole kerge välja üürida, eriti sügisel ja talvel. Seega oli maakler rahul, et pakkumine tehti. Soovija saatis ka oma Londonis registreeritud firma B-kaardi väljavõtte. Maxim Tsitsejevi nime kohta ei leia Google’i kaudu otsides esmapilgul midagi kahtlast. Maakler võttis ühendust maja omaniku Kadriga (nimi muudetud). Juba mõne tunni pärast olidki lepingul allkirjad, sest mehel oli kiire. Maxim võttis kohustuse maksta deposiiti, üüri- ja maakleritasu kokku üle 10 000 euro. Ta soovis kohe majja kolida. Kuna oli laupäev, siis pangaülekanded jäid ootele. Ta andis aga nii omanikule kui ka maaklerile Briti panga HSBC ülekannete kohta väljavõtted. Kõik tundus korras ja Maximile anti maja võtmed.

Peagi seisid maja ees elektriautod, mida hoolega laeti. Korralik perekond? Paraku mitte. Esmaspäevaks selgus, et Maxim ei olnud maksnud sentigi – ei Kadrile ega maaklerile. Panga väljavõtted olid võltsitud või olid maksed tagasi kutsutud. Mees põhjendas, et raha ei tulnud üle panga vea tõttu – klassika. Kadri mure kasvas, sest õigustused olid pärit justkui kelmide õpikust, kui selline peaks eksisteerima. Kui Kadri küsis, kas Maxim võiks siis maja vabastada, vastas üürnik, et majas elavad ka kolme- ja nelja-aastane laps ning ta ei lähe kuhugi.