Kogu tõde Rail Balticust ehk asi on juba ammu otsustatud
Jutt käib määrusest 1315/2013, millega on sätestatud TEN-T üle-euroopalisse transpordivõrku kuulumine ning määrusest 1316/2013, millega on sätestatud Põhjamere-Läänemere transpordi põhikoridori kuuluva reisija- ning kaubaveoks kasutatava raudtee rajamine Euroopa ühishuviprojektina vastavalt kokkulepitud tehnilistele parameetritele.
Eelnev keeruline lõik tähendab lihtsustatult seda, et Eesti on alla kirjutanud lepetele, mis kohustavad meid liituma Euroopa ühise transpordivõrguga ja seda aastaks 2030. Kui me ei tee Rail Balticut, siis peame tegema muid jõupingutusi, et selles vereringes osaleda. Seega tegelikult ongi kogu Rail Baltic 31. jaanuari allkirja ning seejärel kolme riigi parlamentide otsuse taga.
Täna selgitas olukorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare. Tema sõnul on juba pikka aega olnud teada, et kolm Balti riiki peavad allkirjastama kokkuleppe, mis neid ühise eesmärgiga seoks. Seejärel ei saa tekkida olukorda, kus üks riik projektist ilma tagajärgedeta väljuks. Ehk et kui näiteks Läti otsustab piltlikult öeldes poole sõidu pealt maha hüpata, siis võivad nii Eesti, Leedu kui ka Euroopa Komisjon neilt karmid trahvid sisse nõuda. Samamoodi käitutaks nii Eesti kui Lätiga.
Niisiis kui keegi veel arvas, et Rail Baltic on projekt, mille rajamine on arutelu koht, siis tegelikult ei ole asi nii. Kõige kahtlasem on täna seis Leedu peaministriga, kuid Kaunissaare sõnul ei ole neil sellist teavet, et leedukad alla ei kirjuta.
Pärast kokkuleppe allkirjastamist läheb see kolme riigi parlamentidesse ratifitseerimisele. Seega võib tagasilöök tulla ka sealt. Kui kõik aga laabub, siis on otsus tehtud.
„Rail Baltic ei saa olla kolm raudteejuppi. See on ühisprojekt. See on ka Euroopa ühishuvi. Näiteks Tallinna-Haapsalu puhul sellist ühishuvi ei ole," tõi Kaunissaare näite.
Mis võrgustikuga on tegu?
Niisiis on paika pandud üle-Euroopaline transpordivõrgustik, mis hõlmab ka kõiki Euroopa transpordiprojekte. Võrgustik jaguneb üld- ja põhivõrguks. Üldise võrgu all on Eestis näiteks Tartu-Valga raudteetrass. Olemasolevatest trassidest on põhivõrgus Tallinn-Tapa-Tartu-Koidula raudteetrass. Ka Rail Baltic oleks põhivõrgu osa.
Eesti osaks transpordikoridoris on Via Baltica, lennujaam, Tallinna Sadam, Muuga Sadam ja tulevane Rail Baltic. Niisiis on Rail Balticu rahastamise peamine mõte koridori lõpuni välja ehitamine.
„Me oleme võtnud kohustuse see põhivõrk aastaks 2030 välja ehitada. Siis peab Rail Baltic valmis olema. Oleme kolme Balti riigiga seadnud eesmärgiks saada see valmis 2025. aastaks. Meid ei päästa sellest midagi. Need on kolme riigi ja Euroopa huvid," ütles Kaunissaare.
Ta rõhutas veelkord, et Rail Balticu võimalik teostamata jätmine ei võta meilt kohustust transpordivõrk välja ehitada. Siis aga tõenäoliselt juba Euroopa toetuseta. Kaunissaare ei soovinud prognoosida, mis saab siis, kui Eesti ei ole 2030. aastaks midagi rajanud. Ei ole teada, mil viisil komisjon meid karistada saab. Ainuke viis, kuidas saaks projektist välja astuda on teha seda kolmekesi koos, kui saab näiteks selgeks, et selle rajamine käib kolmele riigile üle jõu.
Tänasel koosviibimisel tõstatus ka teema, et mis saab siis, kui Leedu ikkagi allkirja ei anna. Kaunissaare ütles, et siis jätame komisjonile väga halva mulje - mida te seal teete, et isegi kokkuleppeid ei suuda paberile panna. Pikemas perspektiivis võib see projektile muidugi ka saatuslikuks saada.
Salajased dokumendid
Rail Balticu vastased on öelnud, et palju aetakse projekti asju salajas ning on dokumente, mida on näinud vaid loetud inimesed. Isegi Keskerakonna meelemuutust seoses Rail Balticuga seostatakse sellega, et nad on viimaks näinud salajasi dokumente. Tõenäoliselt said nemadki lihtsalt aru, et 2013. aasta määrused kohustavad meid tegutsema. Kaunissaare sõnul on salajased Euroopa Komisjoni rahastamislepingud. Ta ei tea aga, mis neis nii salajast on. Lisaks ei avalikustata erinevate lepingute ja deklaratsioonide tööversioone. On veel üks liik dokumente, mida raudtee vastased on pidanud salajaseks. Need on sellised, mida tegelikult ei ole olemaski, ütles Kaunissaare.
Miks ei oodata ära uut tasuvusuuringut?
Riikide vaheline kokkulepe sünnib tõenäoliselt enne kui valmib suurejooneline Ernst&Youngi tasuvusuuring (peaks avalikkuse ette jõudma aprilli lõpus). Kas ei ole liiga riskantne end enne lepinguga siduda?
Kaunissaare ütles, et tasuvusuuring ei ole kunagi olnud otseselt seotud Rail Balticu rajamaise otsusega. Lisaks on juba saadud vihjeid, et tehtav uuring on positiivsemgi kui AECOMi uuring, mis aastaid tagasi tehtud sai.
„Me teame, et Rail Balticu tasuvusega probleeme ei teki ja seda ka uue uuringu valguses. Nii võime riikide vahelise leppe sõlmida."
Eestis loodetakse Rail Balticu trass maakondades lõplikult kinnitada I kvartali lõpuks või II alguseks. Lätis kehtestati trass eelmise aasta augustis, Leedus sai viimane lõik kinnituse umbes kaks nädalat tagasi. Eesti on ainus, kus trassi kinnitavad maavanemad, mitte valitsus.
