Kolm aastat tagasi, kui pere noorim oli just aastaseks saanud, tajus Kaili Tuul, et lapse kõrvalt hakkab natuke aega ka muuks jääma. Kuna mõte „isetegemisest” mõlkus naise peas juba Rapla vallavalitsuses töötamise aegu, hakkas ta sõna otseses mõttes internetist otsima, mida peale mahla veel külmutada saaks.

Nii sattus ta tootele, mida inglise keeles nimetatakse ice pop või popcicle, eesti keeles sellele täpset vastet polegi. Koosneb see toode peamiselt värsketest puuviljadest ja/või marjadest, üldjuhul lisatakse ka vett ja suhkrut.

„Neid tehakse palju soojades maades, kus on saada päikeseküpseid puuvilju. Seal toodetakse ka nende valmistamiseks vajalikke masinaid,” räägib Kaili. Soojas kliimas on niisugused pulgajäätised väga värskendavad, aga et need sobiksid ka Eesti oludesse, muutis Kaili toote kookospiima lisades veidi kooresemaks. „Teen n-ö smuutilaadse segu,” täpsustab ta. Tootenimetuse kõige lähem vaste eesti keeles võikski olla smuutijäätis.

Äri alustamiseks kirjutas naine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele starditoetuse taotluse, mis sai positiivse vastuse. „Meie trump on see, et sellist toodet Eestis ja mujal Baltikumis üldse polnud,” tõdeb naine.

Jäätise valmistamiseks vajaliku masina lootis Kaili Brasiilisast kätte saada 2014. aasta suveks, siis võinuks plaanide kohaselt kohe suvel tootma ja müüma asuda. Tegelikult aga hakati pärast tellimuse vastuvõtmist masinat alles kokku panema ning pärale jõudis see hoopis aasta lõpuks. Kaili tõdeb, et tagantjärele osutus see isegi heaks, sest siis jagus talvel aega sortimendi väljatöötamiseks ja maitsete timmimiseks. Kõige suuremad testijad on sealjuures lapsed, keda nüüdseks on juba kolm (10-, 3- ja 1,5-aastane).

Tarkus tuleb tasapisi

Palju tarkust on tulnud töö käigus. Näiteks ei läinud kuigi hästi Suvemarja-nimeline jäätis, aga kui see koostisosade järgi pikalt vaarika-maasika-mustikajäätiseks ringi nimetatud sai, muutus see kiiresti üheks ostjate lemmikuks. „Inimesed tahavad kohe toote nimes komponente näha,” tõdeb naine. „Aga kui sa ei ole turundusnippe õppinud, siis ei tea seda ju.”

Laatadel küsiti sageli suhkruvaba jäätist, sealt tuli mõte asendada roosuhkur agaavisiirupi vastu. „Oleme retsepte väga palju ümber teinud ja parandanud, see on pidev protsess,” tõdeb Kaili.

Nii palju, kui on võimalik, kasutatakse eestimaist toorainet. Lõunamaised viljad, nagu mango ja apelsin, ostab Kaili külmutatuna hulgimüüjatelt. Külmutatuna seetõttu, et sel juhul on need päikeseküpsed.

Valikus on 12 jäätist, aga Kaili sõnul on plaan maitsete valikut vähendada ja nii, et kõik jäätised olekski sajaprotsendiliselt taimsed (praegu leidub mõnes retseptis ka piima või jogurtit). Siis saaks neid ilma koostisosi ekstra uurimata kindla peale osta ka taimetoitlased ja laktoositalumatusega inimesed. Gluteeni ei sisalda need maiused nii ehk naa.

Plaan on välja tulla ka uue pakendiga, mis erinevalt varasemast ei ole läbipaistev. Põhjus on praktiline – smuutijäätis kipub pealt minema jääkristalliliseks, mis ei vähenda küll toote kvaliteeti, küll aga väljanägemist. Kaili sõnul ei taha nad aga selle ärahoidmiseks kasutada stabilisaatoreid või näiteks glükoosisiirupit. Uus pakend aitab jääkristallide teket vähendada.

Soov jõuda suurpoodidesse

Kogu jäätisetootmine käib Kaili koduköögis Kohilas ning nüüdseks on ettevõtmisesse haaratud ka abikaasa Virgo, kel on pikk töökogemus tootmisettevõttes. Tema peal on müügitöö ja sellega seotud asjaajamine, samuti raamatupidamine.
Praegu veel pusime kahekesi, aga hirm on küll, et kuidas suvel välja veame.

„Praegu veel pusime kahekesi, aga hirm on küll, et kuidas suvel välja veame,” arutleb Kaili. „Tööd on ju palju, alates etikettide kleepimisest jäätise valmistamiseni.” Suvel käiakse ka laatadel ja erinevatel üritustel.

Müügikohtade leidmine on Virgo ja Kaili ütlust mööda paras pähkel. Väikseid müügikohti on küll omajagu ja Kohila rahvas käib üsna agarasti jäätistel ka nende kodus järel, kuid käibe kasvatamiseks on tarvis sisse saada ka suurtesse müügikohtadesse. See pole sugugi lihtne, sest suured ketid võtavad tootjaid ühe mõõdupuuga ning lepingutingimused on väikesele kaubapakkujale üpris karmid. Siiski on Jäämarja jäätised müügil Tallinna kaubamajas, Delice`i kauplustes ja Rimi Talu Toidab sektoris ning Kaili-Virgo loodavad jäätise müüki saada ka mõnda suuremasse toiduketti.

Ettevõtte loomise ja sellega seotud mitmesuguse asjaajamise juures on üllatuslikult kõige kergemaks osutunud koduköögile tunnistuse saamine. „Veterinaar- ja toiduamet väga toetab ettevõtet sellega, et saaks tootmist oma kodus alustada ja sellega ettevõttele start anda,” märgib naine. Kui tootmismahud on suured ja tuleb kodust nõuetele vastavale tootmispinnale kolida, kehtivad karmimad tingimused.

Oma firma tegemine ja pidamine on nõudnud palju ressurssi, nii tööd kui ka raha. Sest ehkki EAS-ist ja ka PRIA Leader-programmist saadi toetust külmikute ostuks, on tulnud endalgi tublisti panustada. Ühtlasi on aga esialgu plaanitud müügitulu kolm korda ületatud.

„Muretum oli. Nüüd seisad iseenda eest,” vastab Kaili küsimusele, mis vahe on palgatööl ja iseenda tööandjaks olemisel. „Nüüd on mure, et kas see töö ikka toidab ära.”