Hiljuti riigikohtusse jõudnud vaidlus (riigikohtu lahend 3-2-1-7-08 11.03.2008) keskendus sellele, kas ja mis asjaoludel on kohtul õigus keelduda rahuldamast ühe poole taotlust saada riigilt õigusabi.
Põhiseaduse järgi peab riik kohtlema kõiki võrdselt ja pakkuma kõigile võrdset võimalust saada seaduse ja riigi kaitset. See ei tähenda, et riik hakkaks ise kohtus kedagi esindama. Selleks on kvalifitseeritud advokaadid. Põhjendatud taotluse korral saab aga kohus langetada otsuse, et isikut esindava advokaadi kulud katab riik. See ei tähenda, et riigi õigusabi oleks tasuta õigusabi. Riigi õigusabi osutamise eest makstakse õigusteenust osutavale advokaadile tasu ja need kulud kannab isiku eest riik. Kui kohus ei vabasta isikut osalt või täielikult õigusabikulusid hüvitamast, on riigil õigus need kulud hiljem õigusabi saanud isikult osalt või täielikult sisse nõuda.
Kas juristidiplomist piisab?
Praegusel juhul jättis ringkonnakohus isiku taotluse saada riigilt õigusabi rahuldamata põhjendusega, et isik on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seda näitas ringkonnakohtu arvates taotleja esimese astme kohtus esindajata osalemine ja ringkonnakohtule 11-leheküljelise apellatsioonkaebuse esitamine. Riigikohus sellise järeldusega ei nõustunud.
Kas pelgalt apellatsioonikaebuse koostamine ja enda iseseisev esindamine esimese astme kohtus ikka tähendab, et isik on võimeline oma õigusi täiel määral ise kaitsma? Kirjaoskus ei ole ju vähemasti tänapäeva Eestis midagi erakordset ning ka kaotusest esimese astme kohtus ei saa otseselt järeldada enda iseseisva esindamise võimet.
Otsustamaks, kas menetlusosaline on võimeline kohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas tal on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Seda saab eeldada peamiselt juriidilise haridusega inimeselt, mis aga ei tähenda veel, et isik oleks pädev kõigis õigusvaldkondades ning võimeline oma õigusi efektiivselt kaitsma.
Käesoleva vaidluse puhul polnud isikul juriidilist haridust. Seega oleks riigikohtu hinnangul tulnud eeldada, et tal pigem puuduvad oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Täiendavalt rõhutas kohus vajadust arvestada konkreetse vaidluse ja kohtumenetluse keerukust.
Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse, millega keelduti riigi õigusabi taotlust rahuldamast. Nüüd peab taotluse rahuldamata jätnud kohus asja uuesti ette võtma. Arvestades riigikohtu antud selgitusi ja juhiseid ning eeldades, et asjaolud (sh isiku maksejõud) vahepeal oluliselt ei muutu, on üsna tõenäoline, et teist korda taotlust rahuldamata ei jäeta.
Ärileht vaatleb iga kuu ühte riigikohtu lahendi
