Mida teha, kui teil on vaja tutvuda teid puudutava lepinguga, kuid see pole võimalik, sest leping on kellegi teise käes? Võite nõuda võimalust dokumendiga tutvuda.    

Kellegi teise valduses olevate dokumentide ja asjadega seotud probleeme lahkas riigikohus ühes oma hiljutises lahendis. Palju saab selgeks võlaõigusseaduse põhjal, kuid kohus lisas ka omapoolseid täpsustusi. Suure tõenäosusega on tegemist esimese lahendiga, kus kõrgeim kohus selgitab asjade ettenäitamise nõudega seotud üksikasju.

Seaduse järgi võib isik, kellel on teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi, nõuda valdajalt sellega tutvumise võimalust. Dokument peab olema koostatud sellega tutvuda sooviva isiku huvides või kajastama dokumendi nõudja ja selle valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. Seega ei saa seaduse alusel nõuda näha mis tahes dokumenti.

Kohtu seisukoht on, et seadus ei anna õigust nõuda dokumente enda valdusse. Nendega tutvumist võib nõuda kas dokumentide asukohas kohapeal või mujal, kui selleks on mõjuv põhjus.

Kuna vaidluste puhul püütakse tihti jõuda jälile sellelegi, mida seadusandja ühe või teise sättega on mõelnud, toogem mõned laused võlaõigusseaduse seletuskirjast: “Asja ettenäitamise nõudmise või asja ülevaatamise võimaldamise õigus tekib isikul, kellel on asja valdaja vastu asja suhtes nõudeõigus või kes tahab veenduda, kas talle selline nõudeõigus kuulub, ja kellel on sellel põhjusel huvi asja ettenäitamise vastu.

Lisaks eeltoodule võib isik, kellel on seaduslik huvi teise isiku valduses asuva dokumendiga tutvumise vastu, nõuda valdajalt tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud tema huvides või kui dokumendis on kajastatud tema ja teise isiku vahel olemasolev õigussuhe või läbirääkimiste kulg. Ettenäitamine peab toimuma kohas, kus ettenäidatav asi asub.“

Dokumendi hävimise oht

Kui on oht, et isik, kelle käes on dokument, võib selle hävitada, tasub kaaluda hagi tagamise võimalust. Kohus saab otsustada, et dokumendid tuleb anda hoiule nt kohtutäiturile. Riigikohus selgitas, et dokumentide valdajat ei saa kohustada andma neid nende nõudja valdusse. Siiski on võimalik hagi tagada, kohustades andma dokumendid nende säilimise tagamiseks hoiule, kuni vaidlus saab lahendatud. Tõenäoliselt saaks hoidmisfunktsiooni anda ka notarile.

Kui olukord on väga tõsine ja dokumenti ei ole võimalik muul viisil näha, saab täitur paluda kohtult isegi läbiotsimisluba. Tegemist oleks aga tõesti vaid äärmusliku võimalusega.

Et see üldse saaks võimalikuks, peavad kõik dokumendid, millega tutvumist nõuti ja mille hoiule andmiseks nende omajat kohustati, olema väga täpselt piiritletud. Nõuda ei saaks mingi tehinguga umbmääraselt seotud dokumente.

Samasuguseid põhimõtteid, saab rakendada ka asjade puhul. Kui kellelgi on asja valdaja vastu nõue ja ta soovib asja olemasolus veenduda, võib ta nõuda selle ettenäitamist või ülevaatamise võimaldamist. Siingi on eelduseks õigustatud huvi olemasolu. Ilma põhjuse ja põhjenduseta ei saa ega tohi minna kellegi vara üle vaatama.

Ärileht vaatleb iga kuu ühte riigikohtu lahendit

Riigikohtu

lahend asjas

3-2-1-132-07 16. jaanuar 2008

Vaidluse kohaselt esitas hageja Harju maakohtule enne hagiavalduse esitamist hagi tagamise taotluse, milles taotles mh kostja omandis ja valduses asuvate hagejale kuuluvate aktsiate arestimist, kostjal eelnimetatud aktsiatega mis tahes tehingute tegemise keelamist, kogu kostja valduses oleva hageja vara – sh nimetatud aktsiate – väljanõudmist ning kostja poolt hagejale makstud 15 miljoni USA dollari ülekandmise aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus, sh kolmandate isikutega) väljanõudmist. Põhivaidlus käis hagi tagamise võimaluste üle. Oluline küsimus oli see, kas ja millistel tingimustel võiks dokumente kostjalt välja nõuda.

Ärileht vaatleb iga kuu üht riigikohtu lahendi