Kes on äriühingu tegelik juht? Kas see, mis näib juriidiliselt korrektne, on seda ka tegelikult?

Kohtul tuli anda hinnang sellele, kas äriühingu juhina töötamise keeld piirdub ainult sellega, et tegutseda ei tohi juhatuse liikmena, või on tegemist laiema piiranguga. Kõnealusel juhul oli isikult võetud varem karistuseks õigus töötada ühe aasta jooksul äriühingu juhina või juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Isik küll lahkus osaühingu juhatusest, kuid jätkas seejärel siiski töötamist samas ettevõttes. Siis mitte küll enam juhatuse liikmena, vaid juhatuse nõunikuna ning tema tegelikud töökohustused sarnanesid suures osas tavapäraste juhatuse liikme kohustustega.


Kohtute üks olulisemaid märkusi, mis vaidlusest välja koorus, on see, et äriühingu juhina saab käsitada igaüht, kes sõltumata oma formaalsest ametiseisundist faktiliselt juhib äriühingu tegevust. Seevastu juriidilise isiku juhtorgani liikme mõiste on õiguskorras üheselt määratletud ning seda ei saa laiendada. Tsiviilõiguse üldpõhimõtete kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku, nagu on näiteks osaühing ja aktsiaselts, juhtorganiks juhatus ja olemasolu korral ka nõukogu. Nende organite liikmed on ka igal juhul vaadeldavad juhtorgani liikmetena. Kui kohus sooviks näiteks pankrotimenetluses määrata ärikeeldu, siis tähendaks see konkreetselt seda, et vastava keelu saanud isik ei tohiks olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kui aga kohus kriminaalkaristusena keelab isikul tegutseda äriühingu juhina, on tegemist hoopis laiema keeluga.

Õiguskorra kaitsmise huvist tingituna on kohtule antud võimalus tagada, et isik, kes on mõistetud süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteos, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna. Lahendis on selgitatud, et sellise eesmärgi saavutamiseks ei piisa alati sellest, kui isikul on keelatud olla de jure teatud ametikohtadel (nt kuuluda äriühingu juhtorganitesse). On olukordi, mil keelata tuleb ülesannete täitmine laiemalt. Äriühingu juhtimine võib seisneda eri tegevustes ega pruugi olla seotud mingite konkreetsete protseduuridega. Seega tähendab keeld töötada äriühingu juhina seda, et isik ei tohi tegelikult juhtida äriühingu tegevust, see tähendab asendada juhtorganite tegevust või sellesse ulatuslikult sekkuda. Äriühingu tegelik juhtimine hõlmab aga ka ühingu juhatuse või nõukogu liikmete nõustamist juhtimisotsuste tegemisel. Seda eriti olukorras, kus nõustaja positsiooni ja mõju arvestades on nõuannete järgimise tõenäosus väga suur (nt juhul kui nõuandja näol on tegemist äriühingu enamusosaniku või -aktsionäriga).


Nõunik juhi ametis

Ammendavat loetelu tegevustest, mida võib käsitada äriühingu juhtimisena, paraku anda ei saa. Kindlasti ei saa siin aluseks võtta ametinimetust ega loetleda ammendavalt tehinguid või muid õigustoiminguid, mida isik äriühingu nimel või sellega seoses teeb. Erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtete jaoks võib vormiliselt samal tehingul olla hoopis erinev tähendus. Näiteks kinnistu võõrandamine ettevõtte poolt, kelle põhitegevuseks on kinnisvaraarendus, või sama tehing tootmisettevõtte puhul. Äriühingu juhtimisena tuleb mõista ka tavapäraselt äriühingu juhtorganitele kuuluva pädevuse kasutamist. Äriühingu juhtimise mõistet ja ulatust aitab piiritleda ka ülalviidatud ärikeelu sisu. Siit järeldades tuleks äriühingu juhina töötamise keeldu mõista kui keeldu omada pädevust ja täita faktiliselt ülesandeid, mida täidavad tavapäraselt juhtorganite liikmed, likvideerijad või prokuristid seslliste tunnustega äriühingutes. Oluline on tegevuse ja pädevuse sisu, mitte aga see, kuidas konkreetne õigussuhe on formaalselt vormistatud. Kuigi keelu saanud isiku tegevus võib olla justkui juriidiliselt korrektne, ei pruugi see kohtute silmis siiski nii paista.

Nii jõudiski kohus järeldusele, et kuigi ükski isiku tööülesannetest, mida ta osaühingu juhatuse nõunikuna täitis, ei anna eraldi võetuna alust käsitada tema tegevust äriühingu juhtimisena, tuleb siiski arvestada ka tema tegelikku mõju ettevõtte juhtimisele. Seda tehes ning võrreldes täidetud funktsioonide ja volituste mahtu tervikuna tegelike juhatuse liikmete panusega äriühingu juhtimisse, asutigi seisukohale, et juhatuse nõunik on võtnud faktiliselt üle osaühingu juhatuse funktsioonid. Selle tagajärjeks oli kohtu seatud keelu rikkumine ning täiendava karistuse määramine.