Kovalenkode perekond on BLRT väikeaktsionärid ja juba aastaid firmaga piike murdnud. Aastatel 2013-2017 on mõned BLRT Grupi aktsionärid, sealhulgas Anastassia Kovalenko isa Valeri üritanud vaidlustada kontserni majandusaasta aruannet ja nõuda aruande kinnitamise otsuse tühistamist. Kuid kohtud, sealhulgas riigikohus, lükkasid aktsionäride hagi tagasi.

Harju Maakohus tegi eile otsuse BLRT Grupi hagis Anastassia Kovalenko vastu. BLRT kaebas Kovalenko ebaõigete väidete ja väljaütlemiste ümberlükkamiseks kohtusse, nõudmisega, et Kovalenko lükkaks ümber 2017. aasta sügisel Äripäevas ja selle sõsarväljaandes Delovõje Vedomosti ning oma magistritöös esitatud väited, mis puudutab BLRT 2012. aasta majandusaasta aruannet.

Harju Maakohus nõustus, et Kovalenko väljaütlemised BLRT Grupi aruandluse ja investeeringute kohta on ebaõiged, kuid kohtu hinnangul ei saa hageja (BLRT) toodud viisil andmete ümberlükkamise nõuet kostja (Kovalenko) vastu maksma panna.

"Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja andis Äripäeva saates „Delovõje ljudi" intervjuu, misjärel taasavaldati kostja poolt saates avaldatud andmeid edasi erinevates väljaannetes. Kohtupraktika kohaselt on avaldajaks ka isik, kes andmed ajakirjandusele avaldab. Tulenevalt eeltoodust saab hageja kostjalt VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist Tartu Ülikooli ja andmeid avaldanud meediaväljaannete ees," leidis maakohus.

"Kuna hageja ei nõua, et kostja vastutaks VÕS § 1047 lg 4 järgi isikuna, kes avaldas hageja kohta kolmandale isikule ebaõigeid andmeid, siis tuleb hagi jätta rahuldamata."

Anastassia Kovalenko kommenteeris kohtuotsust järgmiselt:

"Samal ajal, kui BLRT kulutab aktsionäride raha magistritöö üle vaidlemise peale, ootavad väikeaktsionärid siiamaani, millal nad oma kauaoodatud dividendid kätte saavad.

Just sellisele väikeaktsionäride jõuetule positsioonile keskendusin ma ka oma magistritöös ning Äripäevale antud intervjuudes. Seda, kuidas minu väiteid võib tõlgendada, saab lõpmatuseni vaielda, eriti veel, kui need on kontekstist välja rebitud.

Näiteks vaatamata sellele, et 2012. aasta majandusaasta aruannet pole kohtud tõesti kehtetuks tunnistanud, on ja jääb väikeaktsionäridel väga tõsine kahtlus aruande õigsuse kohta. Samuti ei saa ei üle ega ümber faktist, et BLRT sattus kahjumisse just dividendivaidluse ajal.

Asjaolu, et väikeaktsionäridel ei õnnestunud tõendada aruande ebaõigsust näitab veelkordselt, et äriseadustiku poolt antud teabe saamise võimalus on ebaefektiivne ja seadus vajab muutmist. Rääkides investeeringutest, siis pea 300 miljoni jaotamata kasumi juures 30 miljoni suurused investeeringud pole just eriti proportsionaalsed, arvestades, et kasum pole siiamaani kordagi olnud dividendideks välja makstud. "