Kohus lubas ebaseaduslikult kinniehitatud rõdu alles jätta
“Mina ostsin korteri koos kinniehitatud rõduga. Rõdu ehitati kinni tolleaegse juhatuse nõusolekul ja loal,” ütles KÜ Sütiste elanik Irina Ševtšuk ja lisas, et klaasraamid olid paigaldatud rõdule mugavuse, turvalisuse ja sooja hoidmise pärast.
Pole omavoli
Tallinna halduskohtu kohtunik Enno Loonurm põhjendas oma otsust sellega, et korter osteti kinniehitatud rõduga. Teiseks on ehitusluba vaja vaid enne ehituse alustamist ja kolmandaks pole raamide paigaldamisega rõdule muudetud ehitise piirdekonstruktsioone.
Mustamäe linnaosavalitsuse tehnilise järelevalve peaspetsialist Viktor Vask tunnistas, et linnaosa jäi kohtuvaidluses elanikule alla.
“See oli naljakas kohtuskäik. Kohtus selgus, et meie olime oma ettekirjutust, millega nõudsime ebaseadusliku ehituse lammutamist, liiga vähe motiveerinud. Kuigi korteri omanik rikkus nii ehitusseadust kui ka linnavalitsuse määrust, leidis Ševtšuki advokaat, et lammutamise nõudmisega rikume me inimõigusi,” lisas Vask.
Mustamäe linnaosavalitsus ei kaevanud Vase sõnul kohtuotsust edasi, vaid saatis uue, kuid põhjalikumalt motiveeritud ettekirjutuse. “Minu jaoks on hämmastav, kuidas kohtus kõik niimoodi pea peale keerati. Ehitusseaduses nõutud projektist ja ehitusloast läks kohtunik lihtsalt mööda.”
Ehitusseaduse järgi loetakse rõdude kinniehitamist ehitise piirdekonstruktsioonide muutmiseks ja selleks tuleb võtta kohalikult omavalitsuselt luba.
Kanakuut toob trahvi
“Meil on käsil maja renoveerimine ja kinniehitatud rõdud takistavad majale projektijärgse fassaadi andmist. Kui kanakuudid rõdudel jäävad maja “kaunistama”, võivad need meile veel ka trahvid kaela tuua,” ütles KÜ Sütiste juhatuse esimees Evelin Nigols.
KÜ Sütiste maadleb peale Ševtšuki ka endise ühistu halduri Rein-Ferdinand Randviiruga. Tema ühistu juhatuse liikmeks oleku ajal võeti vastu juhatuse otsus, et rõdud võib kinni ehitada juhul, kui nende konstruktsioon sarnaneb kahe juba kinniehitatud rõduga, millest üks on Rein-Ferdinand Randviiri enda rõdu. “Juhatusel ei ole volitusi otsustada ühistu eest. Teiseks on ühistu üldkoosoleku otsus, mis keelab rõdude kinniehitamise, juhatuse otsusest suurema jõuga.”
“Las pöörduvad meie poole. Meie aitame,” ütles Tallinna linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier.
Ehitusjärelevalve teeb Seieri sõnul ettekirjutuse ja annab 1-2 kuud aega selle täitmiseks. Nõutakse sisse ka sundraha 5000– 6000 krooni, kui omanik ise ära ei lammuta. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib iga nädal uuesti sundraha määrata.
Lisaks sundrahale on võimalik määrata kuni 18 000-kroonine trahv väärteo eest.
