Kohus on rääkinud: kuidas lõppes üks jokk riigihangete vaidlustamisel
Ainult loll ei suuda leida võimalust, kuidas vaidlustada hankemenetlust. Olgu siis sooviks hankija takistamine või konkurentidele kaigaste kodarasse loopimine.
Seni oli jokk retsept riigihanke takistamiseks järgmine.
Võta hankedokumendid välja loetud päevad enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlusta dokumendid mõnel otsitud põhjusel riigihangete vaidlustuskomisjonis. Nõua riigihanke peatamist, kuniks vaidlustuskomisjon on otsuse teinud. Selliselt on hankija sunnitud hankemenetluse peatama ja pakkumuste esitamise tähtaja edasi lükkama.
Kui uus pakkumuste esitamise tähtpäev hakkab paistma ja ligineb oht, et hankija saabki pakkumused kätte, et leida endale lepingupartner, palu mõnel tuttaval ettevõtjal sama skeemi järgi vaidlustus esitada ja nõuda taas hankemenetluse peatamist. Sellele järgneb taas pakkumuste tähtaja edasilükkamine jne.
Sedasi vaidlustati üle aasta ka Tallinna linna ühistransporditeenuse hanget. Hankega alustati 2013. aasta aprillis ning esimene võimalus vaidlustuste kiuste pakkumused avada tekkis alles täpselt aasta hiljem, 2014. aasta aprillis. Kokku vaidlustati hanget kolmeteistkümnel korral. Põnev on seegi, et seitsmel juhul kolmeteistkümnest oli tervet Tallinna linna hõlmava mitmeaastase bussiliikluse hanke vaidlustajaks mõni väikese suurusega ettevõte Tartust.
Need kolmteist vaidlustust, mitmed kohtuasjad ja üks aasta hankemenetluse edasilükkamist on riigihankeõiguse mõttes väärtuslikud aga kahel põhjusel. Esiteks kinnitasid kohtuasjad, et ettevõtjal, kes kaalub pakkumuse tegemist, on hoolsuskohustus. Teiseks lõpetasid kohtuotsused praktika, et kõikidel ettevõtjatel on olenemata tegevusalast õigus hanget vaidlustada.
Pakkuja hoolsuskohustust seadusest ei tulene, mistõttu on see kontseptsioon lai ning sisustamine alles nüüd hakkab. Tallinna linna ühistransporditeenuse hanke vaidlustamisel leidis kohus, et pakkuja hoolsuskohustus seisneb selles, et ettevõtja ei saa alati tulla viimasel hetkel hankedokumente välja võtma ning siis hakata vaidlustama, et võita juurde aega. Pakkuja peab olema hoolikas ja võtma dokumendid välja piisava ajavaruga.
Arvestades, et tegemist on viimaste aastate ühe suurima ühistransporditeenuse hankega Eestis, ei olnud kohtu hinnangul usutav, et selles valdkonnas tegutsev ettevõtja ei ole sedavõrd suure hankega kursis. Seega vaidlustus põhjendusel, et "ma enne ei teadnud" ja "ma muidu ei jõua", ei ole aktsepteeritav.
Teine oluline õppetund seisnes vaidlustamisõiguse sisustamises. Seni kehtis praktika, et tegutse, millises valdkonnas soovid, võid ühteaegu saiaküpsetajana vaidlustada nii õmblusteenuse kui ka ehitushanget. Eeldati, et kõik ettevõtjad on huvitatud isikud, olenemata sellest, millega nad tegelevad. Vaidlustamisel ei olnud oluline, kas nad on reaalselt võimelised ka hangitavat asja, teenust või ehitustööd pakkuma. Enam see nii ei ole.
Tallinna ühistransporditeenuse hanget vaidlustasid nii autode remondi ja lammutusega tegelev ettevõte, jahutatud ja külmutatud toodete veoga tegelev ettevõte ning kahel korral ka üks õigusbüroo. Kõikide vaidlustused võeti arvesse ning vaadati sisuliselt läbi, mis koormas nii hankijat kui kahjustas avalikku huvi hanke kaudu ühistransporditeenuse pakkuja leidmise vastu.
Kohus jõudis aga seisukohale, et selleks, et ettevõtjal tekiks hanke vaidlustamise õigus, peab ettevõtja ära näitama selle, et ta kas ise on võimeline hangitavat asja, teenust või ehitustööd pakkuma või ta soovib esitada ühispakkumust teise ettevõtjaga, kes on selleks suuteline. Väide, et ma võibolla tunnen huvi ja tahan pakkuda, ei ole piisav. Seega, kui õigusbürood ei soovi tulevikus just tegevusala laiendada või ühispakkumust esitada, siis ühistransporditeenuste hankeid nad enam vaidlustada ei saa.
Õpetlik on eelnev lugu sellepärast, et ettevõtja ei ole enam vaidlustamisel alati kuningas. Riigihangete vaidlustamispraktika liigub vaikselt õiges suunas. Ühelt poolt ei usuta enam kõiki viimase hetke vaidleja põhjendusi ning teiselt poolt saab hanget vaidlustada vaid selles valdkonnas tegev ettevõtja või ettevõtja, kes tõendab, et ta pakkumise soov on siiras.
Kadri Härginen on advokaadibüroo SORAINEN advokaat, kes esindas ühistranspordi hanke vaidluses Tallinna Transpordiametit.
