Ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi ülevaate järgi on see vajalik, sest firmal on suured makseraskused, bilansiliste varade allahindamisega on hiljaks jäädud ja seega ei kaeta firma varadega võlausaldajate nõudeid. Seega, kuigi Aviesel on varasid paberil üle 11 miljoni euro ja võlgu seitse miljonit, tuleb leida võlausaldatega kompromiss näiteks võla ajatamise või selle vähendamise kujul.

„Positiivne on see, ja seda juhtub pankrottide puhul harva, et ettevõte toimib ja suudab toota mõõdukat kasumit, samuti suudab Avies teenindada praegu toimivad lennuliine (Saaremaale, Hiiumaale, Stockholmi - toim). Kindlasti pole see lootusetu juhtum. Aga võlga ei suudeta praegusest käibest tasuda ja seetõttu on vaja pankrot välja kuulutada, kuigi võlgnik ise (lennufirma juht Allan Soll - toim) vaidles sellele vastu," selgitas Veli Kraavi Ärilehele 17. juunil.

Aviese probleemid algasid sellest, kui Rootsi lennuamet tühistas Aviesega päevapealt kolme kohaliku lennuliini teenindamise lepingud, tuues põhjuseks Aviese puudujäägid lendude kvaliteedis ja ohutuses.

2008. aastal ostsid ärimehed Oliver Kruuda, Priit Piilmann ja Allan Soll Avies Holding AS-i. 2014. aasta aprillis ostis Piilmann välja Kruuda osaluse. Samal aastal tekkisid firmale eelarvet ületavad kulutused kolme Rootsi liini teenindamise tõttu, sest Tallinnasse planeeritud lennukite hooldus tuli teha Rootsis. Peale selle ei tasunud Aviese sõnul Rootsi liinilendude tellija arveid ja novembris tühistati lepingud.

2015. aasta märtsis tühistas Rootsi transpordiamet kõik Aviesega sõlmitud lepingud. Avies sattus Rootsis kriitika alla juba eelmise aasta sügisel, kui Rootsi pilootide ühenduse esimees Martin Lind­gren juhtis tähelepanu ohutuse puudujääkidele ning kinnitas, et on näinud meilivahetust, kus pilootidel on palutud tehnilisi rikkeid eirata.