Kohus tõmbas Facio-meeste ettevõtte saneerimisele kriipsu peale
Ringkonnakohus otsustas lõpetada Riito Ehituse saneerimise, kuna sel pole mingeid väljavaateid olla edukas. Kohus on oma otsuses teravalt kriitiline ka saneerimisnõustaja Veikko Toomere tegevuse suhtes. Riito juhatuses on kurikuulus ärimees Toomas Tromp.
Saneerimismenetluse algatas 2016. aasta detsembris oma määrusega Harju Maakohus. Mullu juunis kinnitas maakohus ka esitatud saneerimiskava, leides toona, et nii saaksid võlausaldajad tagasi ligi 2,8 miljonit eurot, võrreldes pankrotimenetluses loodetava 1,3 miljoniga.
Hulk võlausaldajaid, nende hulgas KredEx esitasid aga määruskaebuse, viidates maakohtu eksimustele erinevate õigusnormide kohaldamisel, muuhulgas olevat kava vastu võetud lubatud tähtajast oluliselt hiljem.
Võlausaldajate väitel esitas Riito Ehitus ka oma finantsseisu põhjendamatult roosilisena. "Avaldaja soovib näidata omakapitali tegelikkusest suuremana, sest vastasel juhul oleks omakapital negatiivne ja pankrotiavalduse esitamine vältimatu," märgiti kaebuses.
Riito varjas infot kohtu eest
Riito ei soovinud ka ringkonnakohtuga koostööd teha - kohus palus esitada bilansid saneerimiskava kinnitamise hetkel ja detsembrikuise seisuga, kuid Riito keeldus. Kohus tahtis, et Riito selgitaks 858 000 euro eest tehtud kinnisvarainvesteeringutega seonduvat ja annaks üldiselt teada, mis seisus investeeringud ja tehingud on. Rahuldavaid vastuseid aga ei saadud.
Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et Riito on teinud tavapärasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid. Kui neid teha, peaks sellest teavitama saneerimisnõustajat. Veikko Toomere aga teatas kohtule, et Riito teda millestki sellisest informeerinud pole. Kohus järeldas, et Riito finantsseis pole järelikult enam see, mis ta oli saneerimiskava kinnitamise hetkel.
Võlausaldajad väitsid kohtule, et Riito varad on üle viidud Eviko Ehitusse, endise nimega SAND Ehitus. Riito teatas seepeale, et kuna saneerimiskava on teinud igapäevase tegevuse ebakindlaks, oli "koostöö" Evikoga lausa ainuvõimalik. Kohust see jutt ei veennud ning kokkuvõttes jõudis õigusemõistja järeldusele, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine ei ole tulevikus tõenäoline. See aga ei vabasta juhatuse liikmeid vastutusest pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
Saneerimisnõustaja tegi mõttetut, aga kallist tööd
Saneerimisnõustaja Veikko Toomere tutvus enda selgitusel ettevõtte majandustegevusega ja koostas saneerimiskava. Teda assisterisid seejuures kolm juristi advokaadibüroost NJORD, küsides tunnist 110 eurot ilma käibemaksuta. Soomere ise küsis 150 eurot tunnist pluss käibemaks.
Vastavalt aruandele kulus saneerimisnõustajal ja assistentidel ülesannete teostamiseks kokku üle kahesaja tunni. Toomere tahtis esialgu, et talle makstaks kokku üle 34 000 euro. Ringkonnakohus aga leidis, et nõutud summa on ebamõistlikult suur. Kuna saneerimiskava oli koostatud nii, et selle täitmise algust ei saa üldse ette näha, tuleb Toomere tööd pidada mõttetuks. Samuti ei saa kohtu meelest pidada loogiliseks, et võrdlemisi lihtsakoeliseks tööks, nagu tabelite koostamine ja e-kirjade saatmine, tuleb lisatööjõuna kasutada kolme juristi.
Lõppkokkuvõttes sai Toomere 8544 eurot, ehk ligi neli korda vähem, kui esialgu soovis.
