Sellise tulemuse andis maade, regioonide ja linnade brände uuriva Simon Anholti detsembris läbi viidud küsitlus. Küsiti 20 eri riigis elava rohkem kui 15 000 inimese arvamust 60 linna kohta. Tallinna ja teisi Balti pealinnasid küsitlus veel ei hõlma.

Vastustes küsimusele “Kui hea paik oleks see linn äriga tegelemiseks?” sai kõige kõrgema hinde New York, teise Sidney ning kolmanda London. “Olgugi Ameerika poliitiline, moraalne, sotsiaalne ja isegi kultuuriline prestiizˇ langemas, pole kahtlust, et tema juhtivaid linnu tajutakse endiselt äri ajamiseks soodsate linnadena, New Yorgi edu teiste ees on veenev,” kommenteerib Anholt. Sidney kõrge koha taga on tema hinnangul rohkem pehmed väärtused – pigem elukvaliteet kui otsene äripotentsiaal.

Küsimuses, kui lihtne oleks linnas leida sarnase keele, kultuuri ja ideaalidega kaaslasi, hõivasid esiotsa USA, Kanada ja Austraalia linnad, esimene mitte-ingliskeelse maailma linn – Amsterdam – oli alles 15. kohal.

Külalislahkuse küsimuses – kui sõbralikult ja soojalt arvate te selle linna elanikke teid vastu võtvat – juhivad edetabelit Sidney, Rio de Janeiro ja Barcelona, kahel viimasel kohal on Jeruusalemm ja Moskva. Vastustes sellele küsimusele tuleb välja arvamus, et soojas kliimas on ka vastuvõtt soe, erandina suudavad soojamaalinnadele selles osas konkurentsi pakkuda vaid Kanada linnad, märgib Anholt. Teiselt poolt ei aita Lagost, Johannesburgi, Kairot ja Nairobit isegi soe kliima – neid peetakse sellest hoolimata külalislahkusetuteks.

Kaunis Euroopa

Kõige kaunimate linnade skaalal on eesotsas peamiselt Euroopa linnad – esimesel kohal Pariis, teisel Rooma. Sidney on kolmas. “Hämmastav on, et üks Euroopa kaunimaid linnu – maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluv Dubrovnik – kuulub viimasesse kümnesse,” kirjutab Anholt, lisades, et see näitab, kui palju tööd on vaja teha enne, kui üks linn saavutab maailmas tunnustuse, mida ta väärib. Endise sotsialismileeri maadest on selle suutnud saavutada Peterburi (7.) ja Praha (9.)

Küsimus, kui mõistlik oleks minna sellesse linna kõrgharidust omandama, näitab, et inglise keel ei ole valiku tegemisel enam prioriteet – esimesel kohal on küll London, aga teisel Pariis, seitsmendal Genf ning kümnendal Tokyo. “USA ja Briti linnad, rääkimata teistest ingliskeelse maailma linnadest, on kaotanud selles vallas oma loomuliku eelise ning võistlevad teistega varasemast võrdsemates tingimustes,” kommenteerib Anholt.

Kuigi vastajad hindasid Sidneyt maailma parimaks vaid ühes – külalislahkuse – küsimuses, tõstsid suhteliselt kõrged kohad brändiuuringu kõigis aspektides ta kokkuvõttes esimesele kohale.