Pean vastuseks Eesti Mereinstituudi direktorile Ahto Järvikule enda nimel kahetsusega vabandama ebatäpsuse pärast Livonia sissetuleku hindamisel - allikas, kellelt andmed saadud, eksis suurusjärgu võrra.

Kuid Ahto Järvik on samuti eksinud, kui ta tänavu veebruari alguses avalikul üritusel esinedes teatas, et Livonia renditasu katab kulud, kuid üle jääb liiga vähe. Nüüd aga väidab, et renditasu ei katnud ekspluatatsioonikulusid.

Mereinstituudi halduses võis Livonia ekspluatatsioonikulu olla üle 10 miljoni - kasutati reisilaevana ja laevapere sai reisilaevapalka, kuid laeva kasutamisel siseministeeriumi haldusalas plaaniti hakkama saada kuue miljoni krooniga aastas.

Tähelepanuväärne on, et Ahto Järvik pole vaidlustanud teise allika nädal tagasi väidetud laevamüügihinda. Rootsi Raadio vahendatud Muskö sõjaväebaasi pressisekretäri Lars-=8Fke Starki teatel maksis Rootsi merevägi Livonia eest 18 miljonit Rootsi krooni, mis teeb umbes 32 miljonit Eesti krooni, mitte aga 80 miljonit.

Pärast merepäästespetsialistidega konsulteerimist võib väita, et need omadused, mille pärast Rootsi merevägi seda laeva soovis, on olulised ka siis, kui Eesti vetes peaks abi vajama mõni suurem laev, see juhtub aga enamasti halva ilmaga. Siis on tähtsad nii stabilisatsioonisüsteem, vööri- ja ahtrikruvide koostöö kui ka küljeluugid, talvel aga jääsõiduomadused. Teist selliste omadustega nii suurt laeva Eestis merepäästeks kasutada praegu pole.

Soome teaduslaeva Muikku meeldetuletamine mereinstituudi teadureile pole solvav ega lubamatu, kui meenutada, et mereinstituut oli Eesti sisemeres liiklemise reegleid rikkunud Muikku agent. Süüdistused mereinstituudile esitati 1994. aasta juulis, Soome merendusametnikud klaarisid lugu Eestis kohapeal ja juhtumi kirjeldus ilmus Eesti ajakirjanduses. Aga tollal Ahto Järvik ilmunut ei vaidlustanud.

LIINA VELLAND