Kõik SAPARDi projektid on läbi vaadatud
Otsene toetus moodustab sellest summast 194 miljonit krooni.
SAPARDi toetust saab alates eelmisest aastast, siis esitati PRIA-le 248 taotlust, millest rahastamisotsuse sai 130 projekti toetuse kogusummaga 123,5 miljonit krooni. Seega on kahe aasta jooksul saanud rahastamisotsuse 509 projekti toetuse kogusummaga 317,5 miljonit krooni. Sellest 151,4 miljonit krooni on praeguseks 221 ettevõtjale välja makstud.
PRIA peadirektori asetäitja, SAPARD-agentuuri juhataja Katrin Noorkõivu sõnul on SAPARDi toetuse peamiseks kasutajaks põllumajandustootjad. "Maaettevõtlus on välja suremas ja seetõttu ei ole ka ettevõtjaid, kes SAPARDi toetust küsiksid," nentis Noorkõiv. "Paremad on lood Saaremaal ja Tartumaal, kus maaettevõtlust on juba eelnevalt ülal hoitud ja sealt on tulnud ka kõige rohkem majandustegevuse arendamise ehk meetme kolm projekte."
Kõige suuremat huvi tunti põllumajandustootmise investeeringutoetuse vastu, siit alt määrati 265 projekti kohta 95,7 miljonit krooni toetust. Liha-, piima- ja kalatööstused said 27 projekti kohta kokku üle 71,3 miljoni krooni toetust. Vähem pakkus huvi alternatiivne tegevus maapiirkondades (meede 3), kust toetust saab 68 projekti kogusummas 23,3 miljonit krooni. Kõige vähem esitati taotlusi investeeringuteks maapiirkonna infrastruktuuri, siit sai rahastamisotsuse 19 taotlust toetuse kogusummaga 3,6 miljonit krooni.
Järgmisel aastal tehakse SAPARD programmi mitmeid muudatusi, mille tulemusena laieneb toetatavate tegevuste nimekiri, tõuseb maksimaalne toetusesuurus, lihtsamaks muutub taotlemine ja paindlikumaks muutub toetusraha kättesaamine. Taotluste vastuvõtuga on plaanis alustada 2003. aasta märtsis, teatas PRIA.
